Nordea: keskmine pensionikoguja eksisteerib ainult statistikas

Nordea Pensions Estonia AS juhatuse esimees Angelika Tagel. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel ütleb, et inimesed ei peaks lähtuma pensionifondide tulemuste hindamisest lähtuma mitte statistikast vaid konkreetselt enda pensionifondidest.

Järgneb Angelika kommentaar:

Viimastel päevadel on Eesti meedias kõneainet leidnud OECD raport, mis ütleb, et Eesti pensionifondide keskmine netotootlus oli 2014. aastal  4,7 protsenti, samas kui OECD riikide pensionifondide kaalutud keskmine oli 5,0 protsenti. Sellega on jäänud kõlama sõnum, et justkui oleks pensionifondides taas raha kesiselt juhitud. 

Keskmine statistika ei anna Eesti inimesele, kes kogub pensionivara teise või kolmanda pensionifondi abil, otsuste tegemiseks piisavat informatsiooni. Võrdlus teiste riikidega on huvitav, kuid seda ei peaks ületähtsustama, sest pensionisüsteemid on riigiti erinevalt üles ehitatud. Inimese pensionivara tootlikkus sõltub siiski sellest, millises konkreetses pensionifondis ta oma vara hoiab. Turu keskmine tulemus ei oma ühe isiku jaoks mingit tähtsust.

Inimene peab tulemuse hindamisel lähtuma just enda pensionifondidest. Pensionifondide möödunud perioodide tootluse informatsioon on kõigile kergesti kättesaadav pensionikeskuse kodulehel. Sellel lehel kajastatakse fondide tulemused, mis ei ole inflatsiooniga korrigeeritud. Perioodil detsember 2013 kuni detsember 2014 oli Eesti tarbijahinnaindeks negatiivne (-0,5 protsenti). See tähendab, et inflatsiooniga korrigeeritud reaalne lisaväärtus kliendile 2014.aastal oli 0,5 protsendi võrra parem.

Näiteks Nordea pensionifondide 2014.aasta vastavad tulemused ületavad OECD keskmisi näitajaid, st olid rohkem kui 5 prostenti nii teises kui kolmandas sambas. Konkreetse pensionifondi tootlus sõltub ennekõike selle investeerimisstrateegiast ja riskitasemest. 2014. aastal andsid suurema aktsiaosakaaluga pensionifondid paremaid tulemusi. Siinjuures muidugi ei tohi unustada, et aastad ei ole vennad ja suurem risk võib lühiajalises plaanis, kui turud langevad, tuua ka suuremaid tagasilööke.

Statistilise keskmise põhjalt ei saa teha kergekäelisi järeldusi isikliku käekäigu kohta. Näiteks, kui meil on kaks inimest, kellest ühel on viimase viie aastaga kogutud vabatahtlikku pensionifondi 6000 eurot (u 100 eurot kuus) ja teisel pole mitte midagi kolmandasse sambasse pandud, siis keskmiselt on need kaks isikut kogunud vabatahtlikku pensioni 3000 eurot inimese kohta. See on rohkem kui kolmanda samba pensionifondides ühe kliendi kohta keskmiselt Eestis. Reaalselt aga ühel on midagi tagataskus ja teisel ei ole, ning seda teist inimest statistiline keskmine tulevikus ei aita.

Kokkuvõtlikult öeldes, tundkem huvi iseenda konkreetse pensionifondi tulemuste vastu ja ärgem laske end viia eksiteele statistiliste keskmiste näitajatest.