/nginx/o/2010/11/11/464467t1hcee5.jpg)
USA keskpanga endine president Alan Greenspan hoiatas, et USA ajab dollari nõrgestamise poliitikat, mis ajab ülejäänud maailmas vahetuskursid üles.
Greenspan: USA nõrgestab teadlikult dollarit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Greenspan väidab G20 tippkohtumise künnisel, et kuna ka Hiina jüaani all hoiab, surutakse teisi valuutasid üles ning selle tulemuseks võib olla laiaulatuslik protektsionismilaine.
Greenspan kritiseeris Hiinat jüaani odavana hoidmise eest ja ütles, et selline tegevus tuleneb ekslikust arvamusest, et ekspordikasvuks ja poliitiliseks stabiilsuseks on vajalik nõrk valuuta.
«Viimastel aastatel on Hiinast saanud suur globaalne jõud,» kirjutas Greenspan tänases Financial Timesis. «Aga Hiina ei ole veel võtnud kanda seda liiki globaalset vastutust, mida uus roll eeldaks.»
Ootamatum oli aga Greenspani järgmine järeldus: «Ka USA ajab valuuta nõrgestamise poliitikat.»
Greenspan ei nimeta konkreetselt asutust, mis ülalmainitud poliitikat rakendab, kuid ilmselt haaravad ta sõnadest kinni USA Föderaalreservi kriitikud.
Valitsused kõikjal maailmas on kurtnud, et USA keskpanga hiljutine otsus finantsturgudele rohkem dollareid kallata võib kapitalivood tasakaalust välja viia ning valuutakursid mujal üles suruda.
USA süsteemis lasub ametlik vastutus valuutakursipoliitka eest rahandusministeeriumi õlul. Rahandusminister Tim Geithner on alati kinnitanud, et USA tugeva dollari poliitika ei ole muutunud – kuigi ministeerium ei ole kordagi maininud, millist väärtust sellega silmas peetakse.
Föderaalreservi esimees Ben Bernanke õigustas hiljuti oma teguviisi ja kinnitas, et on dollari globaalsest tähtsusest täiesti teadlik.
«Kõige kindlamini paneb dollari alused paika tugev majanduskasv,» ütles ta.
Bank of Englandi juht Mervyn King on samuti väljendanud muret, et kui disproportsioonide probleemiga tegemist teha ei taheta, loob see eeltingimused uueks finantskriisiks.
«Kui 12 kuud hiljem on käes olukord, kus riigid võtavad kasutusele protektsionistlikud meetmed, siis kannatavad kõik.
Ma usun et sel nädalavahetusel G20 tippkohtumisel on ülimalt tähtis, et kõik osalejariigid tunnistaksid, et paigastläinud tasakaal on probleem.
Kui seda ei taheta tunnistada, siis kardan mina, et eelseisvad 12 kuud tulevad veel raskemad ja ohtlikumad, kui hiljuti läbielatud kriis.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.