Lugeja küsib: kes arvutab välja kutsehaige hüvitise?

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

«Minul on selline küsimus, kes peab välja arvutama kutsehaige hüvitisesumma, kui ta töötab edasi ettevõttes, kus ta selle kutsehaiguse sai» soovis Postimehe tarbijatoimetusse helistanud naine teada.

Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.

Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt, kelle juures tervisekahju tekkinud on, tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tervisekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel (edaspidi töövigastus), mille tõttu töötajal on tuvastatud töövõimetus. Tööandja peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. See tähendab, et tööandja tegevusel või ka tegevusetusel peab olema põhjuslik seos töötaja tervise kahjustumisega.

Lisaks töövigastuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused. Sellisteks lisakulutusteks võivad olla:

1) proteesid ja abivahendid;

2) retseptiravimid;

3) kulutused taastusravile;

4) sõidukulud raviasutusse;

5) kannatanu hooldamiskulud.

Kui isikul tekkis töövõime kaotus pärast 1. juulit 2002, lähtutakse võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatust. VÕS § 130 lõige 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Hüvitise summa arvutab tööandja (kui kutsehaigestumine toimus mitme tööandja juures töötamise ajal, siis iga tööandja eraldi), omal algatusel või töötaja nõude alusel. Kui mõni tööandjatest on õigusjärglaseta likvideeritud, arvutab hüvitise Sotsiaalkindlustusamet. Juhul, kui tööandja ei arvuta hüvitise summat, arvutab hüvitise summa kannatanu ise. Hüvitise arvutamisel võib nõu ja abi küsida Eesti Kutsehaigete liidust (tel. [phone], mob. [phone], e-post: [e-mail] või [e-mail])

Kuivõrd tegemist on tsiviilõigusliku õigussuhtega, saavad pooled omavahel hüvitise suuruses kokku leppida. Kui pooled kokkuleppele ei jõua tuleb hüvitise määramiseks pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumiseks peab olema hüvitise summa välja arvutatud (kohus hüvitise summat ei arvuta). Kohus hindab asjaolusid hageja nõude alusel ehk olenevalt sellest, mida töötaja nõuab.

Kannatanule hüvitatakse töövigastusest põhjustatud töövõime kaotuse ulatusele vastav protsent endisest sissetulekust. Seejuures arvatakse hüvitisest maha seoses töövigastusega määratud töövõimetuspension. Kahju hüvise arvutamisel võetakse aluseks töövigastusele või töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine kuusissetulek. Kutsehaiguse korral võib kannatanud soovil hüvise arvutamisel aluseks võtta haiguse põhjustanud töö lõpetamisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmise kuusissetuleku. Kui kannatanu on töötanud tööandja juures vähem kui 12 kalendrikuud enne töövigastuse tekkimist, lähtutakse hüvise arvutamisel keskmisest kuusissetulekust tööandja juures töötatud ajal.