Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Seaduseelnõu keelab arve eest lisatasu küsimise

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy
Praegukehtiva seadusandluse kohaselt võivad ettevõtted küsida arve esitamise eest inimestelt lisatasu.
Praegukehtiva seadusandluse kohaselt võivad ettevõtted küsida arve esitamise eest inimestelt lisatasu. Foto: SCANPIX

Majanduskomisjon otsustas täna pärast tarbijakaitseseaduse eelnõule tehtud parandusettepanekute arutamist saata see täiskogule teisele lugemisele.

«Möönan, et paberarvete aeg võiks ümber saada, ent kuna arve, sealhulgas paberarve, on loogiline osa teenuse hinnast, siis pole põhjendatud selle eest tarbijalt täiendava tasu küsimine,» ütles majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, kes kutsub samas üles eelistama võimaluse korral elektroonilist arvet, sest see on säästlik ja keskkonnasäästlik.

Kivimägi ütles, et praktikas on esinenud juhtumeid, kui kliendilt võetakse arve esitamise eest eraldi tasu. Tema sõnul ei ole teenusepakkujal edaspidi lubatud arve eest eraldi tasu küsida sõltumata sellest, kas tegemist on elektroonilise või paberarvega.

Eelnõuga kehtestatakse tarbijakaitseseaduse uus terviktekst ja võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta. Olulisemad muudatused puudutavad veebipõhise interaktiivse platvormi loomist eelkõige piiriüleste tarbijakaebuste lahendamiseks ning tarbijale esitatud arve eest tasu küsimise keelamist.

Eelnõuga laienevad ka võimalused kohtuväliseks tarbijavaidluste lahendamiseks. Eelnõu sisaldab ka sätteid Euroopa Liidu tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määruse rakendamiseks. «Kohtuvälised võimalused pakuvad tarbijavaidluste lahendamiseks odavaid, lihtsaid ja kiireid lahendusi, millest võidavad nii tarbijad kui ettevõtjad,» lisas Kivimägi. Samal ajal vähendab see ka kohtusüsteemi koormust.

Edaspidi on võimalik kohtuvälise tarbijavaidluste lahendamise üksuse loomine ka eraõigusliku juriidilise isiku juurde. Nende tegevust hindab ja tunnustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning edastab tunnustatud üksuste kohta teabe Euroopa Komisjonile, samuti koostab ministeerium nõutavad aruanded üksuste toimimise kohta. Senine tarbijakaebuste komisjon muudetakse tarbijavaidluste komisjoniks.

«Hea meel on ka selle üle, et õnnestus välja hääletada täiendavate kohustuste panemine jaekaupmeestele seoses toidukaupade realiseerimistähtaja saabumisega. See oleks tähendanud lisakulu ja -tööd ettevõtjatele, mille oleks maksnud kinni ei keegi teine kui tarbija,» lisas Kivimägi.

Seoses sellega, et piiriülesed vaidlused on muutunud keerukamaks ja nende menetlemine nõuab rohkem aega, pikeneb seaduse vastuvõtmisel vaidluse lahendamise tähtaeg seniselt 72 kalendripäevalt 90 päevale. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõu keelab arve eest lisatasu küsimise.

Tagasi üles