Eesti paistab silma vanemaealiste tõrjutuse poolest

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Uuringust selgus, et Eesti on Itaalia, Sloveenia ja Hispaania kõrval üks kõrgema vanemaealiste materiaalse tõrjutusega riike Euroopas. 

Kui üle-euroopalise SHARE paneeluuringuuringus osalenud riikide keskmine näitaja on 35,8 protsenti, siis Eestis on materiaalselt tõrjutud lausa 60 protsenti üle 50-aastaste leibkondadest, teatas Tallinna ülikool.

Vaid 20 protsendil sellistest leibkondadest ei esine finantsraskusi.Tõrjutust ongi suurendanud vaesus, mis on Lõuna- ja Ida-Euroopa riikides majandussurutise järel kasvanud.

Samuti süvendab tõrjutust vanuseline diskrimineerimine, mis on endiselt paljude riikide seadusandluses kinnistunud. Vanemaealiste sotsiaalse tõrjutuse tase kasvab vanusega, olles kõrgeim 65-aastaste ja vanemate seas. Tšehhi, Itaalia ja Iisraeli järel on Eesti sotsiaalse tõrjutuse näitajate poolest neljandal kohal. Eestis on SHARE riikidest madalaim eluga rahulolu tase.

Tugevusena võib aga välja tuua hea haridustaseme – puuduliku lugemis- ja kirjaoskusega inimeste osakaal on Eestis SHARE riikidest madalaim ja see on takistanud sotsiaalse tõrjutuse taseme suurenemist.

Konkreetsetest probleemidest võib nimetada veel pikki arsti vastuvõtu ootejärjekordasid, inimeste vähest kaasatust kogukonda ning isoleeritust.

Sotsiaalne tõrjutus on eriti kõrge pikaajalist hooldusteenust vajavate vanemaealiste hulgas. Hooldusvajadusega inimesed saavad justkui kahekordse karistuse – neid iseloomustab suurem sotsiaalne tõrjutus, kuid ka suurem vajaduse katmatus. See tähendab, et poodide, arstide, apteekide ja pankade vähene kättesaadavus suurendab hooldusvajadust.

Riikides, kus pikaajaline hooldus on tagatud riiklikult (Taani, Rootsi, Holland), on hooldusvajaduse katmatuse tase madalaim. Lõuna- ja Ida-Euroopa maades ning Šveitsis, kus hooldusvajaduse tagamine lasub peamiselt perekondade õlul, suureneb vajaduse tõsidusega oluliselt nii informaalne hooldus kui ka katmata vajaduse osakaal.

Eesti juhib Euroopa negatiivset pingerida ka hambatervise näitajate osas, mis on oluline tervise- aga ka sotsiaalmajandusliku heaolu näitaja. Eestis on Euroopa 15 riigi võrdluses kõige madalam osakaal neid, kel on vanemas eas alles pärishambad. Hambatervisega seotud ebavõrdsuse vähendamiseks oleksid kõige efektiivsemad hambatervisekulude kaetuse parandamisele suunatud meetmed.

Äsja ilmus üle-euroopalise SHARE paneeluuringu (Survey on Health, Ageing and Retirement in Europe) viienda laine tulemusi tutvustav kogumik, mis käsitleb üle 50-aastaste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. See keskendub materiaalse ja sotsiaalse tõrjutuse kaardistamisele 15 Euroopa riigis.

«Vananemine Euroopas – kaasavama ühiskonna poliitikate toetamine» (Ageing in Europe – Supporting Policies for an Inclusive Society) on kättesaadav siin.