Eesti spetsialistid: murult tuleks lehed ära riisuda

Sügisesed lehed. Foto: Elmo Riig / Sakala

• Lehed tuleks riisuda ära koduaia murult.
• Riisuda tasub viljapuude ja marjapõõsaste alt, et haigused ei saaks paljuneda.
• Suurte puudel all, kus ei kasva muru, võib jätta lehed siilile talvitumiseks.

Sügisest leheriisumist plaanides tuleb kindlasti arvestada lehtede asukohaga, et riisumata lehed ei looks kahjuritele ja seentele soodsat paljunemiskohta.

Eelmise nädala lõpul sai Postimehe koduportaali tõlkeloost lugeda kahte põhjust, miks ei tasu lehti riisuda. Esimesena toodi välja, et langenud lehtede alla ronivad talvituma paljud aiale kasulikud putukad ja mõned pisemad loomad, kellest osa kogub sinna ka oma talvevarusid. Kui aga lehed kokku riisuda, pole neil kuhugi peituda ning nad lähevad teistesse aedadesse.

Teiseks olevat langenud lehed maapinnale väga heaks väetiseks. Kui lehed ära riisuda, pidavat muru saama vähem toitaineid ning hiljem kulub vähem aega selle väetamisele. Samuti soovitati lehed kõdunemise soodustamiseks enne muruniitjaga pudiks lasta. 

Riisuda tuleks murult

Tallinna botaanikaaia avamaakollektsioonide osakonna juhataja Olev Abner soovitab lehed kindlasti ära riisuda murult. Riisumata võib tema hinnangul jätta puude alt, kus muru ei kasva, ning ka püsilillede pealt. «Kuigi enamik püsililli on külmakindlad, et tea kunagi, missugune talv tuleb,» rääkis Abner, kelle sõnul aitavad lehed püsikuid külma eest kaitsta.

Tema sõnul ei juhtu midagi hullu, kui ei jõuta lehti enne lumetulekut kokku riisuda – kevadel võib riisumisega jätkata ning lagunevad lehed annavad pikkamisi tõesti orgaanilist ainet juurde.

Leheriisumine puudutab Abner hinnangul aga ka taimekaitset. Pigem parkides kui koduaias kasvavat saart ohustab näiteks seenhaigus saaresurm. Mahakukkunud lehtede rootsudele jäävad eosed ning selleks, et vältida uute eoste tekkimist, tuleks saarepuu mahakukkunud lehed hävitada.

Putukate ja väikeste loomade osas jääb Tallinna botaanikaaia avamaakollektsioonide osakonna juhataja kahtlevale seiskohale. «Siin on nii ja naa – väikeseid loomi on erinevaid, osa osutuvad aiale kasulikuks, teised kahjulikuks,» ütles Abner ja lisas, et allesjäetud lehed kindlasti suurendaksid looduslikku mitmekesisust.

Püsikutel kontrolli haigusi

Tartu Ülikooli botaanikaaia peaaednik Tiiu Tõnson ei soovita igalt poolt lehti ära riisuda. Tõnsoni sõnul võib kiiremini lagunevad lehed puude ja põõsaste alla mulda kaevata. «Eriti kui taimed on metsa all või pargis, nendele jätame lehed külmakatteks peale,» rääkis Tõnson.

Ka Tõnson soovitab kindlasti ära riisuda murule langenud lehed, sest muidu võib temperatuuride vaheldumisel tekkida keskkond, mis soodustab seenhaiguste vohamist. Tagasi tuleks tema hinnangul lõigata ka püsikud, millel vartel on märgatud kahjureid või seenhaigusi. Näiteks flokside ja pojengide haigeid varsi ei tasu jätta talveks taimele alles. Kõige parem oleks varred ära lõigata ning seejärel põletada või väga hoolikalt komposteerida.

Ka puulehti soovitab ta aedades komposteerida, mitte kilekottidega minema vedada.

Aianurka suuremate puude alla võib aga Tartu Ülikooli botaanikaaia peaaedniku sõnul siiski mõned lehed jätta. «Paljudel on ka linnas aias aeg-ajalt siilid, kes teevadki talvekorteri lehtedest ja talvituvad seal,» lausus Tõnson.

«Võib-olla oleme läinud kristalselt puhtakskraapimisega liiale,» lisas ta.

Mõne puu lehed kõdunevad kiiremini

Räpina aianduskooli aianduse eriala juhtõpetaja Urmas Roht ütles, et kõikide puude lehti ei pea tõesti riisuma. «Lehtedega, mis kiiresti lagunevad, pole probleemi,» rääkis Roht ja tõi näiteks pärna, saare ja lepa lehed.

Roht rääkis, et lehtede lagunemise järel liigub orgaaniline aine taas mulda. «Lepalehed on eriti väärtuslikud, sest neis leidub palju lämmastikku. Neid pole mõtet ära tassida, teete karuteene,» selgitas aianduse eriala juhtõpetaja. Tema hinnangul võib lehtedest ka muruniitjaga üle sõita, sest nii kõdunevad need kiiremini.

Rohu soovituste kohaselt tuleks aga kindlasti kokku riisuda tamme- ja vahtralehed, sest neis leidub palju parkaineid, mille lagunemine võtab palju aega. Isegi kompostis võib see protsess kesta paar aastat.

Viljapuuaias tuleks riisuda 

Puuvilja- ja marjakultuuridele keskenduv Eesti Maaülikooli aianduse professor Kadri Karp tõdes, et viljapuudega aedades tuleks lehed kokku riisuda. «Viljapuude ja marjapõõsaste alt lehtede riisumine omab profülaktilist tähtsust, et kahjurid ja haigused ei leviks,» selgitas professor, kelle sõnul talvituvad haigustekitajad lehtede all.

Samuti ei soovitanud ta katta puulehtedega roose. «Ei tea iial, milline talv tuleb – soojad perioodid vahelduvad jahedamatega ning heitlikes tingimustes võib taim minna hoopis hallitama,» selgitas Karp lehtede kui kattematerjali riskantsust.

Professor rõhutas, et pargi ja koduaia hooldamisel on vahe. «Pargis on lehehunnikud siilidele head talvituskohad, aga koduaia murule võib mitteriisumine halvasti mõjuda,» lisas ta.