Kolm olulist fakti käendamise kohta

Enne laenulepingu käendamist, tasub hoolikalt järgi mõelda. Foto: SCANPIX

Mäletate, mida Tõnisson ütles Tootsile, kui viimane tuli kallist klassivenda laenule käemeheks kauplema? «Kui ma oleks teadnud, et sa sellise sooviga tuled, ma oleks hoopis kodunt ära läinud.» Kuna ta ei teadnud, sai Toots lõpuks siiski allkirjad kätte.  Kuid nagu Tõnisson ütles, siis üksnes seepärast, et tegemist oli koolivenna ja ühekülamehega ning raha, mida Tõnisson esiti tahtis käemeheks olemise asemel Tootsile anda, tal õieti polnud…, kirjutab TFBanki laenukool.

Sellest ajast, mida «Suve» filmis näidatakse, on tänaseks peaaegu sada aastat möödas, kuid Tõnissoni kimbatus pole kuhugi kadunud. Kõige sagedamini tuleb käemeheks hakkamine ehk mingi kohustuse käendamine meie kodudes ilmselt jutuks sügiseti. Sügis on õppelaenude aeg ning õppelaenu saamise eelduseks on käendajate olemasolu.

Nii juhtubki, et septembris-oktoobris-novembris saavad paljud meist kõne mõnelt tuttavalt või sugulaselt, mis algab stiilis «kuule, mul oleks vaja õppelaenu võtta, saad sa ühe allkirja panna?». Tuleb aga meeles pidada, et see üks allkiri netipangas võib halbade asjaolude kokkulangemisel tähendada hoopis enamat kui tühi žest.

Oluline on teada, et:

• Käendus on tagatis. Kui laenajal pole raha või soovi oma laene tagasi maksta, võetakse see käendajalt. Kui käendajaid on rohkem kui üks, vastutavad nad solidaarselt. Oluline on ka see, et kui laenu võtja jääb laenuandjale võlgu, võib viimane hakata kohe käendajalt laenu sisse nõudma ilma, et oleks laenaja poole üldse pöördunud. Selle vältimiseks tasuks juba algselt käenduslepingusse kirjutada, et käendaja vastutab üksnes siis, kui laenu võtjal on palutud võlg tasuda, kuid ta pole seda teinud.
• Käendus on kohustus. Käendatud laen loetakse reeglina käendaja finantskohustuste hulka ning see võib saada probleemiks, kui käendaja soovib hiljem ise laenu võtta. Ja seda sõltumata sellest, kas käendaja peab kunagi seda kohustust täitma või maksab laenuvõtja oma laenud ise ilusti tagasi.
• Käendus on leping. Nagu iga teise lepingu puhul, tuleb ka käenduse puhul hoolega läbi mõelda, mis tingimustel sa laenu käendad. Kas paned  n-ö igaks juhuks õppelaenu taotlejale juba suurema summa, et järgmine aasta ei peaks uuesti käenduslepingut tegema? Millal tekib laenuandjal õigus pöörata oma nõue käendaja vastu? Või kas laenu võtja tohib laenulepingut muuta ka ilma käendaja nõusolekuta?
• Käendus on õigus. Enamasti on käenduslepingutes kirjas ka see, et käendajal on õigus saada laenuvõtjalt infot selle kohta, kuidas too oma kohustusi on täitnud, milline on laenujääk ja ka laenuvõtja majanduslik olukord. Selle õiguse kasutamist ei maksa häbeneda, sest tegelikult on kaalul ei rohkem ega vähem kui käendaja enda raha.