/nginx/o/2014/04/12/2955218t1h1d12.jpg)
Kuigi arvatakse, et romusõiduki lammutamises ei peitu ohte, tuleb selle käitlemisel silmas pidada rangeid nõudeid, misõttu tuleb see viia ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeloaga lammutustöökotta.
Autolammutuste liidu juht: romu on ohtlik jääde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autolammutuste liidu tegevjuhi Viktor Hüti sõnul on romuautode lammutamine tekitanud palju kõlapinda. «Autoomanike seas endiselt levinud väärarusaama järgi on autoromu isiklik vara, millega võib omanik peale hakata ükskõik mida, kuid kehtiva jäätmekäitluskorra järgi on eraisikul keelatud ilma loata sõidukit lammutada ning jupphaaval maha müüa,» rõhutas ta.
Romusõidukite ja nende osade käitlus hõlmab vedu, ladustamist, demonteerimist ja lammutamist, materjalide ja koostisosade kordus- ja taaskasutust ning kõrvaldamist. Käitlemine kätkeb endas olulisi keskkonna- ja terviseriske - seepärast peavad jäätmekäitlejad ja lammutuskojad omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba.
Hüti sõnul pole seadusega reguleeritud, millises järjekorras peab romusõidukit lammutama, kuid 85-95 protsenti aasta jooksul tagastatud romusõidukite keskmisest massist peab taaskasutama ja korduvkasutusse suunama. «Taaskasutusse ei suunata autoklaasi ja suuremaid plastikosasid, sest Eestis ükski ettevõte seni neid vastu ei võta,» kirjeldas Hütt.
Lammutustunnustega romusõiduki võtavad töökojad Hüti sõnul küll vastu, kuid lammutustõendit neile ei väljastata. Sõiduki registrist eemaldamine on sellisel juhul omaniku ja maanteeameti vaheline kokkulepe. Illegaalne lammutaja saab lõpuks tõendi, kuid enne seda peab ta kindlasti ühendust võtma keskkonnainspektsiooniga, kes võib illegaalset tegevust trahvida.