/nginx/o/2014/11/03/3485809t1hedbe.jpg)
Riigikontrolör Alar Karise korraldusel koostab riigikontroll eriraporti, et anda riigikogule ja avalikkusele teavet, kas valitsus on Eesti uue lennukompanii loomisel olnud hoolikas ja temast sõltuval määral maandanud riskid, millest möödavaatamisel võis olla oma osa Estonian Airi raskustesse sattumisel ning ettevõtte toetamiseks kulunud rahast ligi 85 miljoni euro keelatud riigiabiks tunnistamisel.
Eriraport käsitleb sügisel 2015 uute lennundusega seotud ettevõtete loomisele eelnenud täitevvõimu otsuseid ja otsustamise kvaliteeti. Arvestades, et uute ettevõtete puhul (OÜ Transpordi Varahaldus ja AS Nordic Aviation Group) on tegu suurte investeeringutega – umbes 70 miljonit eurot – uurib riigikontroll, kas valitsuse otsuse aluseks olnud info võimaldas teha kaalutletud otsust, vältides põhjendamatute riskide võtmist ning Euroopa Liidu riigiabi reeglitega vastuollu minemist, teatas asutus.
Audit selgitab ka välja, kuidas ja millise info pinnalt on valitsus võtnud vastu Estonian Airi puudutavad otsused alates suurosaluse omandamisest Skandinaavia lennukompaniilt SAS aastal 2010 ning kas otsuste ettevalmistamisel on tehtud möödalaskmisi. Ühtlasi analüüsib riigikontroll, kas Euroopa Komisjoni negatiivne riigiabi otsus oleks olnud välditav.
Tagantjärele süüdlast ei otsita
Riigikontrolör Alar Karis kinnitas, et riigikontroll ei keskendu tagantjärele süüdlaste otsimisele, vaid auditi peamine eesmärk on konkreetse juhtumi põhjal analüüsida otsusprotsessi kvaliteeti, mis on oluline üldse kõigi valitsuse otsuste puhul, mitte ainult käsitletaval üksikjuhtumil.
«Nädalavahetuse jooksul on mõnel pool avaldatud ka hoiakuid, et pole suurt mõtet otsida vastust küsimusele, miks nii juhtus, sest mis selle tagantjärele tarkusega ikka peale hakata, parem vaatame kõik koos tulevikku. Antud juhul on aga just see tagantjärele saadav tarkus ja sellest õppimine oluline, et tulevikus mitte sama reha otsa lennata,» kommenteeris riigikontrolör.
Karise sõnul tuleb ka teadvustada, et otsused, mis tingisid vajaduse toetada maksumaksja rahast Estonian Airi kümnete ja kümnete miljonite eurodega, võtsid vastu konkreetsed inimesed konkreetses situatsioonis, ajal ning info pinnalt.
«Kahtlemata ongi reaalsus, et äris teatud asjad õnnestuvad, teatud asjad ebaõnnestuvad. Selle vastu, et tehakse äriline otsus, mis eeldatavasti tundub töötavat, kuid tegelikkuses mitte, pole keegi kaitstud. Lennundus on väga keeruline ja pidevas muutumises olev valdkond. Küllap audit näitab, kas tegu ongi olnud ainult valikuruumiga halva ja veel halvema vahel või on otsustamisel olnud ka pealiskaudsust, tõsiasjade ignoreerimist või ebakompetentsust,» ütles riigikontrolör, viidates, et riigikontroll on aastate jooksul oma auditites välja toonud probleeme riigi äriühingute juhtimisega, nõukogu vastutusega ning riigi kui omaniku soovide ja nende väljendamise ebaselgusega.
Abi Estonian Airile on ammu luubi all
Riigikontroll on saatnud alates aastast 2010 valitsusele mitmeid Estonian Airi käsitlevaid ohtude eest hoiatavaid kirju, milles muu hulgas on juhtinud tähelepanu riigiabi riskile, vajadusele kooskõlastada tegevus Euroopa Komisjoniga jms.
Riigikontroll on ka 2013. aastal saadetud kirjas nentinud, et valitsus on teadlikult ja korduvalt rikkunud riigiabi loa taotlemise ning abi andmise reegleid, samuti et muudatused Estonian Airi strateegias ei ole kooskõlas Euroopa Komisjoni seatud restruktureerimise põhimõtetega. Samadele probleemidele viitas Euroopa Komisjon ka möödunud laupäeval avaldatud teates otsuse kohta, mis kvalifitseerib Eesti valitsuselt Estonian Airile antud kümned miljonid eurod keelatud riigiabiks.
«Riigikontroll saab valitsusele nõu anda ja ta on seda läbi aastate teinud kordi ja kordi. Otsused võtab vastu valitsus, kelle üle parlamentaarset järelevalvet teeb riigikogu,» nentis Karis.
Riigikontroll loodab auditi tulemusi riigikogule ja avalikkusele tutvustada 2016. aasta veebruaris.