/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/11/07/4673785t1h67ff.jpg)
Tallinna lennujaama hinnangul Estonian Airi kadumine ettevõtte jaoks otseselt probleemiks ei osutu, reisijanumbrid püsivad stabiilsed ja plaanitud investeeringud viiakse jätkuvalt läbi.
Lennujaam Estonian Airi kadumises otsest probleemi ei näe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga vedaja ära kadumine on lennujaamale kurb, nii emotsionaalselt kui ka majanduslikult. Täna on samas oluline, et me oleme tegemas ajaloo paremuselt teist aastat ning järgmiseks aastaks prognoosime ka ilma Estonian Airita umbes tänavusega võrreldavat reisijate arvu. Olulisim meie jaoks on praegu, kui palju lende ja kui kiiresti suudetakse asendada,» ütles Tallinna Lennujaama turundusdirektor Eero Pärgmäe.
«Lennujaama laiendamise plaanid on suured ja neid muudetud ei ole. Plaanis on tööd nii lennurajal, terminalis, kui ka trammiühendusega,» lisas ta.
Pärgmäe sõnul on lennujaam ka Estonian Airi võlausaldajate hulgas, aga konfidentsiaalsuskohustuste tõttu ei saa summat avaldada. «Lennujaam saab hakkama ja mingit kriisi see meile ei tekita, ühiskonna jaoks on olulisim, et Tallinnas baseeruv lennufirma oleks olemas. Me ei oma illusioone, et turg täidab kiiresti tühja koha ja elu läheb edasi nagu midagi poleks olnud. Leedu näide FlyLAL-iga näitas, et koduvedaja kadudes konkurendid vähendasid lende ja tõstsid hindu.»
«Nordic Aviationi plaane me kommenteerida ei oska, aga hoiame mõlemad pöidlad pihus – täpselt nagu kõigile teistele meile lendavatele firmadele. 2013. aastal tellitud uuringu järgi saame öelda, et kui tänase Estonian Airi asemele jääks lihtsalt auk, tähendaks see Eesti ühiskonnale umbes 0,9 protsendipunkti kaotust SKP-st. Summa, mis võrdub umbes poolega Eesti kaitsekulutustest, oleks ühiskonna ühisest jõukusest lihtsalt kadunud,» rääkis Pärgmäe.
«Estonian Air teenis mullu küll suurusjärgus 10 miljonit eurot kahjumit, kuid tema olemasolu tõi ühiskonnale sisse suurusjärgus 40 miljonit eurot. Seepärast tuleb tunnustada iga pingutust, mis on tehtud Eestis baseeruva lennufirma alleshoidmiseks, olgu jutt siis ühest või teisest firmast,» lisas ta.