President Abdullah Gul rõhutas, et Türgi on pühendunud Euroopa Liiduga liitumisele ning kinnitas, et kuigi läbirääkimised on suures osas külmutatud, kavatsevad nad täita kõik liitumiseks vajalikud nõuded.
Türgi president: püüdleme jätkuvalt Euroopa Liitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Protsessi on kaasatud teatud poliitilisi küsimusi, mis on liitumisläbirääkimisi takerdanud ning võivad need mingil määral isegi ohtu seada. See teeb meid kurvaks,» ütles Gul eile Financial Timesile.
Viidates 35 peatükile ehk poliitikavaldkonnale, mis ELiga liitumiseks korda tuleb saada, lisas Gul:
«Kõigele sellele vaatamata ei ole me oma otsusest taganenud, me tahame protsessi lõpule viia.
Me kavatseme teha kõik meist sõltuva, et täita peatükkides esitatud tingimused. Nii et kui tuleb aeg peatükke avama ja sulgema hakata, saab see olema vaid tseremoniaalne.»
Täna avaldab Euroopa Komisjon oma iga-aastase Türgi liitumisprotsessi raporti. Eeldatavasti tervitatakse dokumendis hiljutisi põhiseaduslikke reforme, kuid manitsetakse Türgit seisma jõulisemalt vähemusgruppide õiguste eest ja edendama ajakirjandusvabadust.
Türgi liitumisläbirääkimised algasid aastal 2005. Avatud on aga vaid 13 peatükki ja suletud üks – mis puudutab teadust. Enamik teisi peatükke on blokeerinud kas EL tervikuna, 2004. aastal ELiga liitunud Küprose Vabariik või Prantsusmaa.
Gul hoidus Prantsusmaad otsesõnu kritiseerimast, kuid mainis, et teatud lühinägelikud liikmesriigid on peitunud Küprose seljataha ning ajavad niimoodi taga oma huve, üritades Türgi liitumist edasi lükata.
Ta märkis, et Euroopa liidrid on juba ammu tunnistanud, et ELi ja Türgi suhetes on väga tähtsal kohal energia. Energia peatükki pole aga sisuliselt võimalik avada, seda just Küprose vastuseisu tõttu.
Küprosele ei meeldi Türgi plaanid Vahemeres naftat otsida, samuti ajab olukorra teravaks Türgi 36 aastat kestnud sõjaline kohalolek Küprose põhjaosas.
Gul ütles, et rahvusvahelise elu keskpunkt on liikumas ida suunas ning väljendas lootust, et Türgi astub peatselt majanduslikult nn BRICi maade ehk Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina ridadesse.
«Ma ei imestaks, kui varsti hakatakse rääkima BRIC+T maadest,» ütles ta.
Sellega ei tahtnud Gul öelda, et Türgi valitsus oleks ELiga liitumise entusiasmi kaotama hakanud. Ta ütles, et täisliikme staatus on jätkuvalt osa riigi strateegilisest nägemusest ning Euroopa põhimõtete omaksvõttu peetakse oluliseks.
Ta andis samuti mõista, et Türgi üritab siiani aktiivselt lahendada Iraani ja Lääne tuumatüli. Ta ütles, et USA peaks pidama Teheraniga «avameelset dialoogi», Iraan omakorda peaks olema Rahvusvahelise Tuumaagentuuriga suheldes «läbipaistvam».
«Meil tuleb arvestada ka Iraani ohutundega,» ütles ta. «Tuumarelv ei oleks nende huvides. See oleks neile koormaks.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.