10 aastat allakäiku ehk mis Estonian Airi pankrotini viis

Taasiseseisvumisaastal asutatud Eesti rahvuslik lennufirma Estonian Air on suures hädas olnud juba kümme järjestikust aastat.

Viimase kasumi teenis Estonian Air 2005. aastal. Kuid juba siis oli ettevõtte juht Borge Thornbech väga murelik, kuna alates 1999. aastast oli nafta ja seega ka kütuse hind ülikiiresti tõusnud ning lennufirmade kulud üüratud. Samal ajal tegid võidukäiku ka odavlennufirmad, kes kiskusid piletihinnad madalamast madalamaks. «Lennunduses on väga rahutu aeg ning seda mõjutavad paljud tegurid, mistõttu me ei söanda tulevikku ennustada,» ütles Thornbech 2005. aasta keskel.

2006. aastal suudeti käivet küll korralikult kasvatada, kuid siiski langeti ligi nelja miljoni euroga kahjumisse. Seda põhjendati tehniliste raskustega: lennukitega oli probleeme ning raudlinde tuli ajutiselt rentida teistelt lennufirmadelt. 2007. aastal süvendas kahjumit juba uut tüüpi lennukite kasutuselevõtt.

Kirstunaelaks sai aga 2008. aastal saabunud ülemaailmne majanduskriis ning 2009. aasta lõpuks oleks saadud kahjum põhjustanud omakapitali taseme languse alla aktsiakapitali mahu, mis oleks tähendanud ettevõtte tegevuse lõpetamist. Et seda siiski jätkata, selleks pidi riik tegema firmasse 7,3 miljonit euro suuruse kapitalisüsti.

Sel ajal muutus äärmisel rahutuks ka lennufirma suuromanik SAS, kes soovis oma osalust maha müüa. 2010. aasta juunis teatatigi, et Eesti riik ostab suurema osa SASi osalusest välja ja saab rahvusliku lennufirma enamusosanikuks. 2011. aastast kuulus riigile 34 protsendi asemel 90 protsenti lennufirmast, SASile 49 protsendi asemel 10 protsenti ning väikeaktsionär Cresco (kelle osalus oli enne 17%) jäi üldse omanike ringist välja.

Foto: Merilin Mändmaa

Kohe pärast SASiga tehtud tehingut saatis riigikontroll rahandusministeeriumile järelepärimise Estonian Airi aktsiakapitali suurendamise kava kohta ning nõudis tehingu asjaolude selgitusi. Riigikontrollis tekitas see küsimusi: näiteks kas valitsus kavatseb selleks riigikogult luba küsida ning kas see kooskõlastatakse Euroopa Komisjoniga võimaliku riigiabi küsimuses.

Novembris ütles riigikontrolli tulemusauditi peakontrolör Tarmo Olgo, et valitsusel puudus Estonian Airi ostes analüüs, mis firmast edasi saab. Riigikontroll saatis majandusministeeriumile ka Estonian Airi ostu analüüsi kokkuvõtte, kus seisis, et riik peab tõestama, et ettevõtte ost ei olnud riigiabi, firmale tuleb koostada uus äriplaan ja selgeks teha, kes saab uute lennukite omanikuks. 

2010. aasta novembris ütles Olgo prohvetlikud sõnad: «Riik võib anda lennufirmale abi, kuid siis peab ta selle eelnevalt Euroopa Komisjoniga kooskõlastama. Praegu me seda teinud ei ole, kuna riigi hinnangul ei olnud see abi. Kui komisjon leiab, et Estonian Airile on antud riigiabi, käsib ta aktsiakapitali makstud raha tagasi anda ja tõenäoliselt rakendab ka Euroopa Keskpanga intressi. Estonian Airile tähendaks see pankrotti.»

Majandusminister Juhan Parts ütles tollal Olgo sõnade kommentaariks: «Mis jutt see on? Ilma dokumentideta ei ole ju võimalik mõistlikku otsust teha. Meil on terve rida memorandumeid ja majasiseseid analüütilisi dokumente. Oleme sellega tegelenud kaks aastat. Jah, üht terviklikku punase toimiku vahele köidetud paberit ei ole. Aga on olemas arusaam, kuidas edasi liikuda. Riigikogu on otsuse heaks kiitnud, valitsuskabinet ka.»

2011. aastal toodi lennufirma päästmiseks ja uue kursi leidmiseks ettevõtet juhtima Soome ajakirjanduses lennunduse imelapseks tituleeritud Tero Taskila. Taskila taust oli muljetavaldav (muuhulgas doktorikraad lennuärijuhtimises) ja kogemuste pagas suur. Kuid Estonian Air oli siiski sügavas kahjumis, mida uue juhi suured laienemisplaanid – kauged sihtkohad ja uued lennukid – suisa plahvatuslikult süvendasid. Kui 2011. aastal teeniti hiiglaslikud 17 miljonit eurot kahjumit, siis 2012. aastal suurenes see summa juba 51,5 miljoni euroni.

2011. aasta lõpus otsustas riik teha lennufirmale 30 miljoni euro suuruse kapitalisüsti – pool sellest maksti välja juba aasta lõpus, ülejäänu 2012. aasta alguses. Euroopa Komisjonilt selleks taas luba ei küsitud.

2012. aastal sai riigile lõpuks selgeks, et lennufirma olukord on väga halb, ja selle nõukogu esimeheks saadeti «riigi tark mees taskus» ehk pankur Erkki Raasuke, kes üsna kiiresti laristaja Tero Taskila vallandas. Uueks juhiks toodi samuti suure kogemuspagasiga rootslane Jan Palmer. Rahaline olukord oli aga nii hull, et riik pidi andma lennufirmale kohe 8,3 miljonit eurot päästmisabi – selleks küsiti küll Euroopa Komisjonilt luba, aga sealset otsust ära ei oodatud. Samuti vähendati liinivõrku ja koondati suisa pool töötajatest.

Estonian Airi majandustulemused

 

2013. aasta veebruaris alustas Euroopa Komisjon 2009. aastast tehtud kapitalisüstide ja hiljutise päästmisabi andmise kohta uurimismenetlust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aga kinnitas, et nende tegevus on olnud Euroopa riigiabireeglitega kooskõlas ning kapitalisüstid põhjalikult läbi kaalutletud.

«Omaniku tegevus on põhinenud arusaamal, et ühelt poolt vajab Eesti riik lennuühendusi ja teiselt poolt, et ettevõte on võimalik restruktureerida jätkusuutlikuks ja kasumlikuks lennufirmaks,» kinnitas ministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. «Samas ootame sarnaselt teiste meie regiooni lennufirmade omanikega Euroopa Komisjonilt avarat vaadet, mis võtab arvesse regiooni lennundusäri eripärasid.»

Kuid juba samal kuul otsustas valitsus anda lennufirmale päästmislaenu. Kohe saabus ka vastulause Euroopa Komisjonilt, kes kaks kuud hiljem laiendas riigiabi uurimismenetlust 28,7 miljoni euro suurusele täiendavale päästmislaenule. 2013. aasta juunis saatis Eesti komisjonile teate Estonian Airi 40,7 miljoni euro suurusest rekapitaliseerimisest ning esitati selleks seekord ka ümberkorralduskava.

2014. aasta veebruaris laiendas Euroopa Komisjon uurimist aga ka sellesama rekapitaliseerimise summa peale. Komisjonil ei olnud Eesti riigi tegevusse usku, mis väljendus ka saadetud pressiteates: «Komisjonil on kahtlusi, kas selle ümberkorralduskavaga suudetakse tagada, et Estonian Air muutub elujõuliseks ja saab edaspidi hakkama ilma riigi jätkuva toetuseta. Samuti kahtleb komisjon, kas lennuettevõtja suudab toime tulla probleemidega, mis õhutranspordi turul lähiaastatel tõenäoliselt esile kerkivad.»

Palmeri käe all on lennufirma tegevus olnud küll stabiilsem ja kokkuhoidlikum, kuid kahjumid on siiski säilinud, vaatamata isegi kütusehinna järsule langusele – 2013. aastal 8,1 ja 2014. aastal 10,4 miljonit eurot. Kivina on olnud kaelas Euroopa Komisjoni uurimine, mistõttu on Estonian Airil raske saada nii krediiti kui leida koostööpartnereid, lennukite liisingud, tihe konkurents odavlennufirmade ja lätlaste airBalticuga ning kõige tipuks veel Vene kriis. Selle aasta suvekuudel jõuti küll kasumisse, kuid aasta lõpuks ollakse tõenäoliselt siiski veel kahjumis.

Estonian Airi lennuk Tallinna lennujaamas. Foto: Sander Ilvest Foto: SANDER ILVEST/

Lennufirma selgitused kahjumiaastate kohta

• 2006

  Kahjum oli tingitud «planeerimatutest tehnilistest probleemidest tulenenud erakorralistest kuludest». Ettevõtte juhid põhjendasid kahjumit oodatust oluliselt väiksema turu kasvu, tehniliste probleemide rohkuse ja sellega seotud erakorralised kuludega. «Klientidele antud lubaduste täitmiseks terve 2006. aasta jooksul teistelt lennufirmadelt ajutiselt renditud lennukite kaasamine on meie selle aasta majandustulemusi oluliselt mõjutanud,» ütles tollane juht Andrus Aljas.

• 2007

  Kahjum tulenes eeskätt ühekordse iseloomuga investeeringutest uue lennukitüübi Saab 340 kasutuselevõtuks ning uute turupiirkondade arendamiskuludest. Lisaks avaldas ettevõtte tulemustele tuntavat negatiivset mõju aasta jooksul järjest süvenenud Eestit külastavate välisturistide arvu vähenemine.

• 2008

  Kahjumi suurenemise põhjustas esimesel poolaastal väga kõrge kütuse hind ning teisel poolaastal kiire nõudluse langus, mis omakorda tulenes majanduskeskkonnas toimunud muudatustest. «2008. aasta oli kommertslennundusele nii Eestis kui terves maailmas äga keeruline. Üldised negatiivsed trendid mõjutasid oluliselt Estonian Airi tegevust kogu majandusaasta jooksul,» sõnas Estonian Airi juhatuse esimees Andrus Aljas.

• 2009

  Kahjumi alanemine tuli kulude kokkuhoiust ligi poole võrra. Ettevõte suutis tulude olulise languse tingimustes vähendada teenitavat kahjumit, kuid 2009. aasta lõpuks on teenitud kahjumid põhjustanud omakapitali taseme languse alla aktsiakapitali mahu, samuti on oluliselt halvenenud äriühingu finantsseis.

• 2010

  «Viimased aastad on olnud keerulised kogu lennundussektorile, kus üleilmne majanduslangus, loodusõnnetused ja kõrged kütusehinnad avaldasid finantstulemustele negatiivset mõju,» sõnas majandustulemusi kommenteerides firma uus juht Tero Taskila. Ta lisas, et arvestades keerulist keskkonda, võib Estonian Airi tulemusi rahuldavaks pidada.

• 2011

  Hoolimata müügitulu 12 protsendilisest ja reisijate 16,5 protsendilisest kasvust ei suudetud kahjumit vähendada. Ainuüksi kütuse keskmine turuhinna tõus ja euro odavnemine suurendasid kulusid kütusele 40 protsendi võrra. Kokkuvõttes suurenesid seoses lendude arvuga suurenenud kõik kulud. Palgakulud kasvasid samuti, kuna veebruaris 2011 ennistati 2008. aastal finantskriisi tõttu vähendatud palgad. Lisaks pidi ettevõte kandma 1,8 mln suurust Boeingute tagastamise ja remondiga seotud kulusid.

• 2012

  Hoolimata müügitulu 20,2protsendilisest ja reisijate 30,9protsendilisest kasvust ei suudetud kahjumit vähendada. Ainuüksi kütusega seotud kulud kasvasid 26 protsendi võrra. Kokkuvõttes suurenesid seoses lendude arvuga kõik kulud. Lisaks kanti kulusse CRJ lennukite väärtuse langusest tulenev allahindlus 13,4 mln euro ulatuses. 2012. aasta lõpust on ettevõte restruktureerimisfaasis, eesmärgiks taastada ettevõtte jätkusuutlikkus.

• 2013

  Lennufirma jaoks oli 2013. aasta restruktureerimise aasta, mil vähendati sihtkohtade arvu 24-lt 13-le ning kahandati töötajate arvu poole võrra. Muudeti strateegiat ning lendude võrgustikumudelilt mindi üle otselendude mudelile. 8,1 miljonilisest kahjumist vastas restruktureerimisplaani tegevustulemusele, millele lisandusid riigilt saadud laenu intressid ja Embraer lennukite tagastamiskulude reservidesse kajastamise. Embraeride lennukite tagastamine toimub 2015, kuid juhatus otsustas tagastamisega seotud teadaolevaid kulusid hakata kajastama 2013. aastast.

• 2014

  «Eelmine aasta kulges lennufirmale väga keerulistes oludes, kus märgatav konkurentsisurve Baltimaade ja Skandinaavia suuna liinidel ning ebastabiilne olukord meie idasuunalistel liinidel mõjutasid oluliselt ettevõtte tegevustulemust,» selgitas Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér. «Puhastulemist on ligikaudu pool seotud meie põhitegevusega ning teise poole annavad erinevad põhitegevusest mittetulenevad asjaolud, nagu näiteks üleliigse lennukipargi mõju, intressimaksed ja muud ühekordsed kulud.»