/nginx/o/2015/11/05/4665197t1hd244.jpg)
Peamised kohad, kuhu oma riigi maksudest pääsemiseks raha peidetakse, on ikka vanad süüdlased Šveits ja Hongkong ning uue tulijana ka USA, selgub värskest uuringust. Eesti on maksude eest raha peitmiseks vähepopulaarne koht, nagu ka Eesti naabrid Läti, Soome ja Rootsi.
Tax Justice Networki (TJN), Londonis asuva läbipaistva rahanduse eest võitleva organisatsiooni üle kahe aasta koostatavas finantssaladuse indeksis (Financial Secrecy Index) saab iga riik punkte vastavalt 15 indikaatorile, milleks on pangasaladuse olemasolu, äriregistri andmete ligipääsetavus, maksude kogumise efektiivsus jpm.
Lisaks võtab TJN edetabeli koostamisel arvesse selle riigi osakaalu rahvusvahelises finantsteenuste ekspordis. Seega on rohkem luubi all tuntud rahvusvahelised finantskeskused, lisaks esikolmikule veel Suurbritannia, Luksemburg, Singapur ja Saksamaa.
Tänavuse edetabeli, ehk «maksuparadiiside liiga» nagu Bloomberg seda nimetas, eesotsas olid samad riigid või territooriumid nagu tunamullu: Šveits ja Hongkong. Kolmandaks tuli aga USA, seda hoolimata sellest, et on asunud oma kodanike välismaale peidetud ja maksu alla kuuluvaid tulusid usinasti jälitama.
«Ehkki USA on enda välismaiste maksuparadiiside eest kaitsmise võimekate meetodite rakendamise pioneer, pole ta tõsiselt suhtunud iseenda rolli ebaseaduslike rahavoogude ligimeelitajana ja maksumaksmisest kõrvaleviilimise abistajana,» märkis TJN raportis. «Washingtoni isepäine tegutsemine ähvardab tekitada tohutu mõra rahvusvahelistesse püüdlustesse maksudest kõrvaleviilimise, rahapesu ja finantskuritegevuse tõkestamiseks.»
Neljanda koha sai edetabelis Singapur, viienda Suurbritannia ülemereterritoorium Kaimanisaared ja kuuenda Luksemburg. Esikümnesse mahtusid veel Liibanon, Saksamaa, Bahrein ja Dubai.
Läti sai edetabelis 59. ja Eesti 77. koha; edetabeli lõpetasid Soome, Cooki saared ja Monserrat. Kümmet riiki ja territooriumi TJN edetabelisse ei paigutanud, sest nende maksusaladuse määra või osakaalu finantsteenuste ekspordis ei suudetud täpselt tuvastada. Leedu puudus 102 hinnatud riigi ja territooriumi seast.
Ilma finantsteenuste eksporti arvesse võtmata, lihtsalt maksusaladuste punktide põhjal said parima tulemuse ehk vähim punkte Taani ja Soome 31 punktiga. Eesti sai 44 ja Läti 45 punkti, mõlemad olid kehvemad veel mitmest Euroopa riigist nagu Rootsi, Poola, Itaalia, Sloveenia, Ungari jt.
Peamise miinuse tõi Eestile see, et siin registreeritud ettevõtted ja organisatsioonid ei ole kohustatud maksuametnikele teatama maksetest teiste riikide residentidele. Plussideks loeti Eesti puhul, et vähemalt 53 jurisdiktsiooniga on maksuinformatsiooni vahetamise lepped, mis vastab OECD miinimumnõuetele. Samuti seda, et Eesti on ratifitseerinud viis tähtsamat rahvusvahelist finantsinformatsiooni läbipaistvuse konventsiooni ning osaleb automaatses infovahetuses teiste riikidega.
Loe raportit pikemalt siin.