/nginx/o/2015/09/14/4488799t1hfae5.jpg)
Teine pensionisammas pole mõeldud selle jaoks, et pensionit suurendada, vaid selle jaoks, et säiliks selle praegune suhe keskmisesse palka, ütles riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.
Nestor: teine sammas pole mõeldud pensioni suurendamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti pension on keskmiselt 40 protsenti keskmisest palgast. Ent rahvastik väheneb ja vananeb. Seega tulevikus peaksid esimene ja teine pensionisammas koos tagama samasuguse suhtega pensioni. «Sellel pole kunagi muud eesmärki olnud,» sõnas Nestor.
Väikeinvestor Jaak Roosaare leidis, et teine pensionisammas on läbikukkunud üritus. Selle raha võiks igakuise makse asemel hoopis korraga välja võtta ja investeerida aktsiatesse, mis annab pensionifondiga sarnase sissetuleku.
Nestorsõnas, et Roosaare ajab oma arutluses segi kaks asja – pensionifondi ja investeerimisfondi. Ent pensionifond ei ole investeerimisfond. Ja pensioni eesmärk ei ole raha kogumine selleks, et see korraga välja maksta. Nestor meenutas, et pension on igakuine makse isikliku sissetuleku tagamiseks neile, kes vanuse tõttu enam tööl ei käi. Riik ei saa ka seda raha korraga välja maksta, sest siis võib tekkida palju eakaid inimesi, kellel raha ei ole.
Pensioni suurendamiseks pakkus Nestor välja tööandjapensioni. See on pensioni osa, mille maksab tööandja töötaja pensioni nimel. Ta tõi paralleeli Saksamaaga, kus selline süsteem kehtib ning hoolimata väiksemast sotsiaalmaksust, on sealne pension 60-65 protsenti keskmisest palgast. Riiklik pension katab seal vaid kolmandiku pensione. «Seal on tööandjad loonud fondid, kust tulevikus hakatakse saama pensioni,» ütles rahvasaadik.
Mõned aastad tagasi selline asi Eestis ka lubati, sest mõned suurkorporatsioonid tahtsid hakata maksma tööandjapensioni. Seda mõningate piirangutega.
Kuigi teatud ulatuses ei pea tööandjapensioni pealt maksma erisoodustusmaksu, tuleb selle pealt ikkagi kogu sotsiaalmaks ära maksta. «Ehk siis tööandja maksab tegelikult igasse sambasse,» ütles Nestor. See võib olla üks põhjusi, miks huvi tööandjapensioni vastu on piirdunud nendesamade korporatsioonidega.
Selle asemel võiks tööandja pensioni vabastada sellest 20 protsendist sotsiaalmaksust, mis läheb esimese samba pensionifondi.