Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eestis käib kõva töö loomaks SIM-kaardi vaba mobiilID-d

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Pau
Copy
Urmo Keskel
Urmo Keskel Foto: Mobiilifoto

Eestis ID-tarkvara loov AS Sertifitseerimiskeskus on alustanud arendustöid muutmaks inimeste mobiilID-ga identifitseerimise tehnoloogia sõltumatuks SIM-kaardist.

Nimelt on SK lõpusirgel projektiga EX-mID, mille põhieesmärgiks on jõuda selleni, et meil kasutusel olevat mobiilID-d oleks võimalik paremini eksportida. Seni on õnnestunud seda teha Leedu mobiilioperaatoritele ja pilootprojektina ka ühele Ukraina sideettevõttele.

«Nüüdseks on meil ära tehtud suur hulk eeltööd, et olla valmis teistele riikidele meie mobiilID lahendust müüa. Meil on olemas kogu dokumentatsioon ja isegi lansseerimise ärimudelid,» ütles SK tootejuht Urmo Keskel SK tänasel aastakonverentsil.

Lisaks on just ekspordile mõeldes uuesti läbi mõeldud ka mobiilID liidestamine meie e-teenustega, kuna praegune lahendus on käigus juba aastast 2006 ja tänapäevased standardid nõuavad kaugelt kergemaid liidestamise viise.

Üheks kindlaks eesmärgiks projekti raames oligi mobiilID tehnoloogilise lahenduse muutmine selliselt, et tegemist poleks enam konkreetse operaatori SIM-kaardileinstalleeritud programmiga, ent säiluks sellel olevate andmete kõrge kaitstus. Esmalt vabaneksid kliendid selle tulemusel operaatorite esindustes käimisest, teisalt on maailm liikumas e-SIM’ide suunas, kus SIM-kaarte ei saada enam operaatorite käest, vaid see laaditakse telefonis olevasse turvamoodulisse.

Nii kaaluti mID programmi panemist küll telefoni, küll mälukaardile, küll serverisse, kuni selleni välja, et paluda kliendil oma võtmed meeles hoida.

«Lõpuks jõudsime välja selleni, et võeti kahelt võimaluselt selle parimad omadused – osa privaatvõtmest paigutame serverisse ja ülejäänud osa äpi kujul telefoni. Kui ka telefon ära varastataks, siis poleks saadud poolikute andmetega mitte midagi peale hakata,» selgitas Keskel.

Kasutaja jaoks ei muutu enda e-teenustele tutvustamisel või digiallkirja andmisel midagi ning tema peab sisestama ikka oma pin-koode või tulevikus võib olla ka tuvastama end sõrmejälje abil.

«Jõudsime järeldusele, et see kõik on täiesti teostatav, operatsioonide aeg käib sekunditega ning ka ühilduv olemasoleva infrastruktuuriga,» lisas Keskel. Nüüd käib töö selle nimel, et tegemist oleks ka Euroopa Liidu tasandil aktsepteeritava turvalise allkirja andmise vahendiga.

mobiilID-l on hetkel 69 000 kasutajat, kes teevad kuus enam kui kaks miljonit tehingut. Sellega liidetastud e-teenused on 300 ringis ning 70 protsenti mobiilID kasutajatest on teenusega rahul.

SK töötab hetkel ka selle nimel, et mobiilID taotlemine muutuks paberivabaks ning riigilõivu tuleks tasuda vaid kord viie aasta jooksul, kui toimub sertifikaatite uuendamine.

Tagasi üles