/nginx/o/2015/11/05/4662535t1hac39.jpg)
Eestlaste start-up-ettevõtte Starship Tecnologies leiutatud ja maailmas rohkelt vastukaja tekitanud uudne pakiveorobot võib maanteeameti spetsialistide hinnangul Eesti kõnniteedel mõnele olulisele tingimusele vastamise korral täiesti vabalt ringi vurada.
Seadus lubab juba täna kõnniteele ning jalgratta- ja jalgteele teatud liiki sõidukeid – näiteks jalgratast ja tasakaaluliikurit. Seega midagi põhimõtteliselt uut ei ole, kuid maanteeameti hinnangul on siiski võimalik, et tulevikus on vaja midagi täiendavalt reguleerida.
«Esialgu sõltub väga palju roboti funktsionaalsest võimekusest – kas ta suudab võimalikud probleemid iga kord tuvastada, need ise lahendada või neist jälgivale operaatorile teada anda,» ütles Postimehe tehnikaportaalile maanteeameti spetsialist Villu Vane.
Vane sõnul on küsimus selles, kas robot mõistab tema ümber toimuvat inimesega sarnaselt või mitte. Hilisemas faasis saab ilmselt probleemiks see, kui roboteid koondub mingisse piirkonda palju ja jalakäijad seetõttu enam teele ei mahu.
Vajab timmimist
/nginx/o/2015/11/05/4664287t1h8e1a.png)
Üheksa kaameraga seadeldis on küll mõeldud väiksemate kandamite vedamiseks kõnniteedel, kuid vajab enne turule jõudmist tõenäoliselt veidi timmimist, kuna põrutas alles kahe päeva eest ETV otse-eetris selle teelt mööda sammunud saatejuhile kandadesse.
«Ikka kipub mulle otsa sõitma. Aga valus ei olnud,» tunnistas robotile ette jäänud Ringvaate saatejuht Marko Reikop selles saatelõigus. Starship Tecnologies asutaja Ahti Heinla arvas, et Reikop kõndis robotile ette veidi liiga kiiresti, kuid see on ehitatud piisavalt kergeks ja aeglaselt liikuvaks, et ka kokkupõrke korral midagi halba ei juhtuks.
Kümne kilomeetri kohalevedu
«Mõningane positiivne mõju liiklusohutusele võib tuleneda sellest, et teedele jääb vähem mootorsõidukeid. Robot võtab enda alla oluliselt vähem ruumi ning on eeldatavasti täisautomaatse sõiduki omadustega. Arvuti eksib harvemini kui inimene, mistõttu võiks sellised robotid üldiselt inimesest ohutumad liiklejad olla,» arvas Erik Ernits.
Tema sõnul on oluline ka robotite planeeritav liiklemiskiirus, mis vähemalt meedia andmetel jääb ca 6 km/h juurde. «Kui nende mõõtmed ja mass jäävad jalakäijaga sarnasesse kategooriasse, siis ei tohiks sellise kiirusega liikuvad robotid endast jalakäijale väga suurt ohtu kujutada,» hindas Ernits.
Startship Technologies ärijuht Allan Martinson ütles üleeilses «Ringvaates», et roboti mõtteks on pakkuda n-ö viimase kümne kilomeetri kohalevedu.
«Sinna hulka kuuluvad kullerteenused, toidu kohalevedu, pitsapoisid, sinna kuulub omaenda kätega toidupoodide külastamine. Umbes 150 miljardi tühikut kaupa viiakse Ameerika ja Euroopa kodudesse igal aastal,» selgitas Martinson.
Kaupa mahub roboti kehas asuvasse pakiruumi umbes kümme kilo. Sihtpunkti jõudes saab seda avada spetsiaalse mobiilirakenduse abil. Sõltuvalt vaheladu ja pakisaajat lahutavast vahemaast võiks robot seega tunnis teha 1–6 reisi. Tallinna vajadusi võiks turu küllastudes ja ise poodide külastamisest loobudes katta Martinsoni hinnangul 10 000 – 20 000 robotit.
Masin ise näeb välja selline:
Ahti Heinla tõi välja, et robotite konstrueerimisel on kasutatud juba end tõestanud ja seega odavat tehnoloogiat. «Nende robotite tootmine pole tegelikult üldse kallis. See ongi see meetod, millega me saame selle transpordihinna nii odavaks, et saada selle alla ühe euro. See on meie eesmärk,»selgitas ettevõtja. Tavaliselt on viimase 5-10 kilomeetri pakiveo hind ühe saadetise kohta 4-15 eurot.
Robotid on pea täielikult autonoomsed. «Tal on üsna palju tarkust peas. Ta liigub piirkondades, kuhu on kaart maha pandud. Teisisõnu, tal on oma kaart mälus, mis ei ole tavaline inimeste jaoks mõeldud kaart. Ta teab n-ö talle tuntavaid märke ja võrdleb väljaspool olevat pilti oma mälus oleva pildiga ja oskab viie sentimeetri täpsusega öelda, kus ta on,» selgitas Martinson. Masina segadusse sattudes võtab aga juhtimise üle robotite liikumist jälgiv inimene.