Airbaltic leidis lõpuks erainvestori

Airbalticu lennuk Tallinna lennujaamas. Foto: Mihkel Maripuu

Neljatunnise kabinetiistungi järel kiitis Läti valitsus heaks riiklikule lennufirmale Airbaltic leitud investori, Saksa ärimehe Ralf-Dieter Montag-Girmesi. Montag-Girmes investeerib lennufirmasse 52 miljonit eurot, millele Läti riik lisab omalt poolt 80 miljonit.

Pakutud investor hakkab olema vaid finantsinvestor ja transpordiministeeriumile on antud ülesanne leida kahe aasta jooksul lennufirmale strateegiline investor, ütles Läti peaminister Laimdota Straujuma pärast istungit ajakirjanikele.

Peaminister lisas, et ka valitsus investeerib lennukompaniisse, kasutades selleks riigikassast võetud laenu. Selle otsuse peab kinnitama Läti parlament ja plaani kohaselt toimub see koos tuleva aasta riigieelarve vastuvõtmisega.

Transpordiministeeriumile on samuti tehtud ülesandeks lisada aktsionäride kokkuleppesse tingimused, mis tagaksid «täieliku majandusliku ja muidu igakülgse turvalisuse».

Ralf-Dieter Montag-Girmes investeerib Airbalticusse 52 miljonit eurot, samaaegselt paigutab Läti riik lennufirmasse 80 miljonit eurot, ütles transpordiminister Anrijs Matiss.

Investeeringud viivad lennufirma omakapitali 60 miljoni euroga plusspoolele, mis võimaldab ettevõttel pikaajalise kasvu tagamiseks iseseisvalt finantsturgudelt raha laenata.

«Mis puudutab riigi raha, siis algselt antakse see välja laenuna, mille kapitaliseerimise osas langetatakse otsus hiljem. See ei mõjuta eelarvetasakaalu, sest see on kapitaliinvesteering ja suurendab märgatavalt Airbalticu väärtust,» ütles Matiss ja lisas, et Euroopa Komisjonil ei ole sedatüüpi investeeringule vastuväiteid.

Kommenteerides oma varasemaid vastuväiteid pakutud investori osas, märkis minister, et iga tehinguga kaasnevad riskid. Matissi sõnul omandab investor 20-protsendilise osaluse lennufirmas ja valitsusel jääb õigus see osalus välja osta kui õnnestub leida strateegiline investor.

Konsultatsioonifirma Prudentia teatas septembris, et on leidnud Airbalticule lääne investori, kes on nõus lennufirmasse paigutama 50 miljonit eurot, kui Läti valitsus lisab sellesse omalt poolt 80 miljonit eurot. Lisaks hoiatas konsultatsioonifirma, et kui Airbaltic ei leia piisavalt kiiresti lisafinantseeringut, siis ei suuda ettevõtte teha makseid Kanada lennukitootjale Bombardier ja võib selle tõttu kaotada juba varasemalt tasutud ettemaksu uute lennukite eest.

Pärast neid teateid katkestas Läti valitsus Prudentiaga lepingu, viidates konfidentsiaalsusnõuete rikkumisele.

Varasema info põhjal võib Montag-Girmes olla seotud Lääne sanktsioonide aluste Vene ärimeestega, mistõttu ei pruugi Läti julgeolekuasutused anda tehingu toimumiseks oma nõusolekut.

Airbalticust informeeritud allikas ütles varasemalt BNS-ile, et Montag-Girmes on lennufirmast osaliselt huvitatud just Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu. Tehing annab võimaluse müüa mitu Venemaal toodetud Suhhoi Superjet lennukit, mis on «65 protsendi ulatuses toodetud Itaalias», märkis allikas. Iiri City Jet ostis hiljuti 15 seda tüüpi lennukit.

Airbaltic omakapital on viimastel aastatel jõudsalt positiivses suunas liikunud: -180 miljonist eurost on praguseks saanud -74 miljonit eurot, kuid negatiivne omakapital takistab jätkuvalt ettevõtte arengut, sealjuures pangalaenude saamist.

1995. aastal asutatud Airbaltic kuulub praegu 99,8 protsendi ulatuses Läti riigile.