/nginx/o/2015/11/03/4657421t1h6eae.jpg)
Kuigi eestlaste järjest paraneva ostujõu tingimustes võiks ainuüksi Tallinnas olla ruumi veel kahele suurele kaubanduskeskusele, olla tulevikutrend hoopis see, et väikesed kodulähedased kauplused vahetavad suured linna äärde ehitatud ostumekad välja.
«Eesti palk kasvab küll kiiresti, aga meie sissetulek on ju 20 kuni 30 protsenti madalam kui Euroopa keskmine – SKT järgi vaadates,» sõnas Raadio 2-le antud intervjuus Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, viidates sellele, et peamise piiri paneb eestlaste tarbimisele siiski elanike ostujõud.
Kauplusepinna poolest on eestlased seitsmendal kohal Euroopas, aga kui vaadata olemasolevat kaubanduspinda inimese kohta, on Eesti lausa esimese kolme hulgas, mis tuleviku mõttes ei ole siiski väga perspektiivikas.
«Kahaneva elanike arvu ja väiksema ostujõuga raha ei jätku selle pinna kohta ja see tähendab lõppkokkuvõttes seda, et kauba müük läheb kallimaks, sest püsikulud on ikkagi kauplusel olemas,» märkis Josing, põhjendades seeläbi ka, miks Eesti hinnatase teiste Euroopa riikidega on üle keskmise kallim.
Tema sõnul jätkub kindlasti kaubandusvõrgu ümberkorraldumine – väga hoolikalt vaadatakse, mis on need tühjad kohad ja kuhu veel annab kauplusepinda teha. «Aga kui neid niiviisi ümber jagada, siis see tähendab seda, et käive jaguneb suurema arvu kaupluste peale ja äri väga ei võida,» sõnas ta.
Küll aga ei välista ta, et ühel hetkel suured kaubanduskeskused üldse kaovad ja alles jäävad ainult väikesed poed – seda trendi on juba näha USAs, kus linna äärde ehitatud suured kaubanduskeskused on mahajäetud. «Sellised mõnusa mõõduga ja kodule lähemal asuvad poed on kindlasti ka nüüd lähema kümne aasta kasvav trend,» pakkus Josing.
Täispikka intervjuud jaekaebanduse tänase ja homse päeva teemadel saab kuulata Raadio 2-st.