Taliga: odav töö on võidujooks kuristikku

Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga. Foto: Toomas Huik

Odav töö ja kulude kärpimine on võidujooks kuristikku, ütles EAKLi juhatuse esimees Harri Taliga ametiühingute poliitikaettepanekute tutvustamisel.

Ametiühingute keskliit (EAKL) on oma täna esitatud ettepanekute kallal tööd teinud rohkem kui aasta, ütles Taliga. «Mingit jalgratast me siin ei leiuta,» kinnitas ta, et sarnased ettepanekud on tulnud ka väljastpoolt ametiühinguid. Ettepanekute koostamisse kaasas EAKL Taliga sõnul ametiühinguväliseid eksperte näiteks Tartu Ülikoolist ja poliitikauuringute keskusest Praxis. Osaliselt langevad EAKLi ettepanekud kokku Majandusliku arengu ja koostöö organisatsiooni (OECD) ning Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustega, märkis Taliga.

«Esimene ja selge põhimõte meie jaoks on, et ühiskond ei saa jõukaks odava töö ja kulude kärpimisega,» selgitas ametiühingujuht EAKLi seisukohti. «See on võidujooks kuristikku, mis ei anna tulemust. Alati on ja jääb maailmas terve rida kohti, kus on võimalik odavamalt tööd teha kui Eestimaal. Sellepärast rõhuasetus kogu ühiskonnas peab olema just suurema lisandväärtuse loomine, seda me rõhutamegi nii tööhõive- kui majanduspoliitika osas.»

Üks EAKLi ettepanek, mis Eestit odavast tööst võõrutama peaks, on alampalga tõstmine 60 protsendini keskmisest palgast. Alampalga tõstmise kriitikud on öelnud, et selline samm suurendaks töötust. «Näeme väga hästi, et ka tänane alampalk ei ole kuidagi tööpuudust leevendanud,» väitis Taliga. «Oleme korduvalt rõhutanud, et alampalk ei ole sellisel tasemel, et see võiks tööpuudust oluliselt mõjutada suurenemise suunas.»

«Maltal ongi see [alampalk] praktiliselt 60 protsenti keskmisest palgast,» ütles Taliga, kui tal paluti tuua näiteid alamapalga ja keskmise palga suhtest teistes Euroopa maades. «Skandinaavia riikidega on väga raske võrrelda. Skandinaavias üleriigilist alampalka ei ole, seal lepitakse kokku alampalk sektori tasemel ehk piltlikult öeldes on ehitajate alampalk, on metallitööta alamapalk, on koristajate alampalk ja siin ei saa ühtset numbrit tuua.»

Odava tööjõuga ja madalate palkadega maa mainest vabanemise kõrval rõhutab EAKL oma ettepanekutes läbivalt ka seda, et Eesti peaks omaks võtma kokkulepete ühiskonna mudeli, mille poole püüdlevad näiteks soomlased, märkis Taliga. EAKL peab vajalikuks taastada ametiühingute, tööandjate ja valitsuse regulaarsed kolmepoolsed läbirääkimised tööturu osapoolte jaoks tähtsates küsimustes.

Veel üks EAKLi jaoks väga oluline teema on töösuhted. «Meie jaoks on suur mure tööandjate vähene seaduskuulekus,» rääkis Taliga. «Seaduse meelevaldset tõlgendamist, ebaseaduslikku koondamist, töötajate uisapäisa vallandamist on liiga palju.» Karistused tööõiguse rikkumise eest tuleks üle vaadata, sest praegu on sanktsioonid tööandjatele nii leebed, et ei hoia neid seadusekuulekana, selgitas ametiühingujuht.

«Laiemas plaanis on küsimus ka selles, kuidas tagada Eestis juurdepääs õigusmõistmisele, kui tänasel päeval on näiteks riigilõivu vabad ainult palganõuded,» jätkas Taliga. Kui inimene läheb kohtusse saamata jäänud palka tööandja käest nõudma, siis ta riigilõivu maksma ei pea. Aga kui inimene nõuab näiteks hüvitist saamata jäänud puhkuse või ebaseadusliku vallandamise eest, siis tuleb tal maksta riigilõivu, selgitas ametiühingujuht. Mõnedel inimesel üleüldse ei ole raha riigilõivu maksmiseks ja nad ei lähegi nõuet kohtusse esitama. «Sellega sisuliselt riik takistab inimeste ligipääsu õigusemõistmisele ja see olukord kindlasti ei ole normaalne ühes demokraatliku Euroopa Liidu liikmesriigis,» rõhutas Taliga.

EAKLi ettepanekuid poliitikate kujundamiseks aastatel 2011-2015 saab lugeda siit.