Euroopa Liidu biokütuste osatähtsuse suurendamise eesmärk võib kasvatada kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni õhus, sest biokütuste tootmiseks hävitatakse metsasid ja soid, hoiatas üheksa keskkonnaorganisatsiooni uuring.
Keskkonnakaitsjad: biokütused pole kliimasõbralik lahendus
Uuringu läbiviijate seas olid ka Greenpeace, Friends of the Earth ning ActionAid.«Biokütused ei ole kliimasõbralik lahendus meie energiavajadustele,» vahendas Bloomberg ActionAidi Euroopa poliitika ja kampaaniate juhi Laura Sullivani sõnu.
EL on seadnud eesmärgiks saada igas liikmesiigis 2020. aastaks 10 protsenti transpordiks kasutatavast energiast biokütustest ja teistest taastuvenergia allikatest . Samuti on ELil eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside emissioone aastaks 2020 viiendiku võrra.
Keskkonnaorganisatsioonide uuringu kohaselt on ELi biokütuste eesmärgi saavutamiseks vaja 6,9 miljonit hektarit maad.
ELi energeetika pressiesindaja Marlene Holzner väitis aga, et eesmärkide täitmiseks on vaja vähem maad - kuni 5 miljonit hektarit. «ELi taastuvenergia direktiiv ütleb väga selgelt, et biokütuste tootmiseks ei ole lubatud metsi maha raiuda,» lisas ta. «Sama käib kuivatatud rabade, soode või kõrge bioloogilise mitmekesisusega alade kohta.»
Biokütuste tootmine võib põhjustada metsade maharaiumist ning õrnade ökosüsteemide hävimist kaudselt, väidavad samas keskkonnakaitsjad. «Kui olemasolevat põllumajandusmaad hakatakse kasutama biokütuste tootmiseks, siis põllumajandus peab laienema mujale,» selgitasid nad.
Holzneri sõnul aga on ELis biokütuste tootmiseks piisavalt kasutamata maad, mida varem kasutati põllumajanduseks. Ta kinnitas ka, et biokütustel «on vähe tegemist» toiduhindade tõusuga aastail 2007-2009, lükates tagasi keskkonnakaitsjate süüdistused biokütuste leviku «laastavatest mõjudest» toidu varustuskindlusele.