/nginx/o/2008/06/18/50537t1hab55.jpg)
Ajalehtede koostööd edendav ja nende ühishuve esindav Eesti Ajalehtede Liit (EALL) tähistas laupäeval 20. sünnipäeva.
Eesti Ajalehtede Liit tähistas juubelit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks oluliseks EALLi tegevuseks möödunud aastate jooksul on olnud ajakirjanike töö stimuleerimine seminaride ja ajakirjandusauhindade väljaandmise abil.
Teise olulise tegevusena on EALLi liikmed koostöös ringhäälinguga ja veebiajakirjandusega kutsunud ellu ajakirjanduse eneseregulatsiooniorgani, Pressinõukogu.
Pressinõukogule on saanud kaevata need inimesed, kelle meelest on ajakirjandus nende tegevust kajastades eksinud ajakirjanduse hea tava ja eetikakoodeksi vastu.
«Ajakirjanikel endil on kohustus igapäevaselt seista ajakirjanduse kvaliteedi eest,» ütles EALLi tegevdirektor Mart Raudsaar.
«Kui ajakirjanduse tase langeb, on ühiskonnas lihtsam põhjendada ajakirjandusvabaduse kärpimist, mis viiks meid tagasi ühiskonda, kust algas meie teekond 20 aastat tagasi.» Käesoleva aasta augustist EALLi tegevdirektori ülesandeid täitva Raudsaare sõnul on liidu asutajad ja varasemad juhid aidanud alal hoida pressivabadust.
EALLi asutasid 20 aasta eest 34 ajalehe peatoimetajad ja ajakirjanikud.
Esimesel koosolekul loodi EALLi põhikirja koostamiseks töörühm, kuhu kuulusid Mart Kadastik, Toomas Leito, Ilmar Rattus, Ahto Kaljusaar ja Rein Sikk.
EALLi põhikirja kinnitas 4. detsembril 1990. aastal toimunud esimene täiskogu.
Praegu kuulub EALLi 39 ajalehte.