/nginx/o/2015/09/24/4523247t1he8df.jpg)
Miljonid venelased kaotasid raha, sest nad polnud arvutit viirusevastase programmiga kaitsnud, loovutasid oma pangakaartide paroolid kolmandatele isikutele või sattusid häkkerirünnakute ohvriks, kirjutas Izvestia.
Venelastelt röövitakse internetipankades armutult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Häkkerid ja mobiiltelefonivargad röövisid tänavu esimesel poolaastal raha ligi 11 miljoni venelase pangakontodelt. Võrreldes möödunud aastaga, kui selliste rünnakute alla sattus üheksa miljonit venelast ehk kümnendik kõigist internetikasutajatest, kasvas juhtumite arv viiendiku võrra.
Kui mullu langes interneti- ja mobiilipanganduses kliendi enda hooletuse tõttu varguse ohvriks 60 000 venelast, siis tänavuseks on ohvrite arv kasvanud juba 75 000 inimeseni. Tegemist on juhtumitega, kui internetipanga kasutaja loovutas oma pangaparoolid ise kolmandale isikule või jättis arvuti viirusevastase kaitseta.
Kuna ettevõtte Digital Security hinnangul kasutab 23 miljonit venelast internetipanka ja 17 miljonit teeb pangatehinguid nutitelefonidega, on märkimisväärne osa Venemaa internetipangandusest piisava kaitseta.
Pankade turvasüsteemide loomisega tegelev ettevõte Zecurion küsitles Izvestia tellimusel sadat oma partnerpanka, kes alates 2013. aastast raporteerivad keskpangale klientide kontodelt raha varastamise juhtumitest.
Postimehega rääkinud asjatundja hinnangul pole kurjategijad seni suutnud Eesti ID-kaardil põhinevat internetipangandust kahjustada.