/nginx/o/2015/11/01/4650927t1hf47e.jpg)
Eesti elanike aina paisuv vööümbermõõt sunnib riiki leidma lahendusi ülekaalulisuse vähendamiseks, ühe võimalusena on kõne all lastele suunatud krõpsude ja magusa reklaami piiramine.
Krõpse ja komme ähvardavad piirangud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ülekaalulisus kasvab jõudsalt noorte seas. Noorukitel, kes on ülekaalulised, on suurem risk olla ülemäärase kehakaaluga ka täiskasvanuna,» rääkis sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik. Viimase kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli Eestis ülemäärane kehakaal 11- ja 13- aastaste seas ELi keskmisest kõrgem.
Selleks, et vohavat ülekaalulisust ja sellega kaasnevaid terviseriske ohjeldada, on sotsiaalministeerium hakanud koostama toitumise ja liikumise rohelist raamatut. Ministeerium kinnitas, et selle koostamisel ei arvestata üksikisikute või konkreetsete eraettevõtete isiklike soovidega.
«Mis puudutab otseselt lapsi, siis oluline on lastele suunatud toiduturundus (kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toiduturunduse piiramine),» rääkis Lepik.
Raamatu koostamisel lähtutakse maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ja Euroopa Komisjoni suunistest.
WHO vastavast dokumendist selgub, et riikidel soovitatakse kaalud kas osaliselt või täielikult keelata kõrge rasva-, soola ja suhkrusisaldusega toiduainete turundust. Samuti leiab WHO, et koolide, lasteaedade, mänguväljakute, arstikeskuste juures ei tohiks selliseid tooteid turundada. Keeld laieneks ka kohtadele, kus toimuvad lastele suunatud spordi- ja kultuuriüritused. Ühtlasi peavad riigid leidma ühise lahenduse, et vähendada ebatervislike toodete turundust piiriüleselt.
Lisaks on kõne all see, kas ja kuidas ning kuivõrd vähendada rasva, soola ja suhkru sisaldust valmistoidus ja kõrge soola-suhkrusisaldusega toitude tarbimist ja kuidas soodustada tervislikke toitumisvalikuid. Kuidas edendada inimeste toitumisalast teadlikkust, hoiakuid ja oskusi suurendada puu- ning köögiviljade tarbimist. Missugune peaks olema tervishoiuasutuste roll ülekaalulisuse ja rasvumise ennetamisel, vähendamisel ja ravis. Kuidas edendada tervislikku toitumist ja liikumist lasteaias ning koolis, töökohtades jpms.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on ülemäärane kehakaal Eestis muutumas üha tõsisemaks probleemiks ning ühtegi seatud sihttaset ei suudetud selles osas möödunud aastal saavutada. Täiskasvanud elanikest olid 32,5 protsenti 2014. aastal ülekaalulised, sealhulgas meestest 39 protsenti ja naistest 28 protsenti.
Rasvunuid oli 2014. aastal elanikkonnast kokku 19,5 protsenti, meestel oli vastav näitaja 18,9 protsenti ja naistel 19,9 protsenti. Meeste seas on ülemäärane kehakaal ja ülekaal olnud läbi aastate tõsisem probleem kui naiste hulgas. Võrreldes Eestit euroliidu keskmisega, on Eestis ülekaaluliste inimeste osakaal üks madalamaid, kuid rasvunute osakaal on üks kõrgemaid – meist kõrgem on rasvunud inimeste osakaal kogurahvastikust vaid Ungaris ja Maltal.