Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/30/4644563t1h3f03.jpg)
- Kas riik teeb telekomidele 74-miljonilise kingituse?
- Riik võib baasvõrgu teise poole ehitada teistel tingimustel
- Võrk peab olema võrdselt kõigile kättesaadav vaid seitse aastat
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhatuse esimehe kohalt kolmapäeval skandaaliga lahkunud Olav Harjo tõstatatud küsimus maksumaksja raha eest rajatud interneti baasvõrgu EstWin omandiküsimusest on pannud riigi IT-juhid kogu teemat uuesti üle vaatama.
Olav Harjo tõi nimelt oma töölt lahkumisega kaasnenud pöördumises päevavalgele, et kui sihtasutus likvideeritakse, siis vastavalt põhikirjale jaotatakse kogu vara - ehk kogu rajatud interneti magistraalvõrk - selle asutajate vahel ära. ELASA asutasid 2009. aastal 11. augustil Eesti juhtivad IKT-ettevõtted Elion Ettevõtted AS, EMT AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS, Televõrgu AS, Levira AS, Ericsson Eesti AS ja Eltel Networks AS. Seega riiki nende asutajate seas pole.
ELASA asutamisel investeerisid kõik asutajad kokku 0,5 miljonit eurot, kogu EstWin võrgu väljaehitamine läheb kehtivate plaanide kohaselt maksma aga 74 miljonit eurot, mis tuleb suuremas osas aga just toetusena riigi käest.
«See tähendab, et ELASA asutajad saavad 0,5 miljoni euro eest 74 miljonit eurot maksva võrgu ehk nende investeering kasvab 148 korda!» tõdes Harjo. «Kohe kui lõppeb riigi poolt ELASA-le toetuste maksmine, võivad asutajad likvideerida ELASA ning selle vara pealt moodustada aktsiaseltsi, millel ei ole riigi ees enam kohustusi ning mis on igale asutajale reaalselt kaubeldav vara. Samuti saavad nad kasutada avaliku sektori rahaga ehitatud võrku ära endale turul domineeriva positsiooni kindlustamiseks.»
Harjo tegi sellest tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettepaneku , et EstWini võrk peaks jääma kas iseseisvana sihtasutusse või peab see minema riigi omandisse.
«Vastasel juhul kaotab riik igasuguse kontrolli EstWini võrgu üle, mis tähendab, et riik teeb Eesti rikkamatele ettevõtetele 74 miljoni eurose kingituse. Juhul kui riik soovib ELASA-le edasi toetusi maksta, tuleb muuta ELASA põhikirja selliselt, et sihtasutuse likvideerimise korral jääb kogu sihtasutuse vara riigile,» leidis Harjo.
Eesti IT-juht ja MKMi asekantsler Taavi Kotka leidis Olav Harjo ettepanekuid kommenteerides, et võrku ennast muidugi füüsiliselt ära jaotada ei saa. «Kaabel on ju maa sees ja me ei hakka jagama kiude või seda, kes saab endale Abja-Paluoja ja kes Kohtla-Järve. See ei oleks mõeldav ega teostatav,» ütles Taavi Kotka.
Kotka sõnul on Olav Harju tõstatatud küsimus aga kindlasti põhjendatud. «Ma ise ei ole sihtasutuse algatamise juures olnud, kuid teema on kindlasti selline, mille tahan üle vaadata. Minu jaoks oli see väga oluline tähelepanu juhtimise koht,» sõnas Kotka.
Kotka vihjas võimalike probleemide puhuks läbirääkimistel telekomidega, et pool võrku on tegelikult alles ehitamisel ja kogu raha ei ole ära kulutatud: «Kui on näha, et see asi ei peaks riigi jaoks soodsalt lahenema, siis me ei pea ilmtingimata praegustel tingimustel teist poolt tegema. Võime ka näiteks ümber mõelda.»
Kotka heitis samas taas etteheite ELASA senisele juhile Olav Harjole. «Kus ta enne oli? Miks ta seda teemat varem pole tõstatanud? Ma olen sel kohal ju juba kaks ja pool aastat!»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhi Tõnu Nirgi sõnul näevad Euroopa Liidu reeglid ette, et pärast toetuse saamist peab baasvõrk olema seitsme aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi järel võrdsetel tingimustel kõigile sideettevõtjatele kättesaadav.
«Riik peab oluliseks, et ka pärast nimetatud perioodi lõppemist oleks ehitatud baasvõrk jätkuvalt võrdsetel tingimustel kõigile sideettevõtjatele kättesaadav,» selgitas Nirk riigi huvisid tulevikus. Ka Taavi Kotka on varem öelnud, et baasvõrk on loodud eesmärgiga hoida seda töös aastakümneid kui mitte aastasadu.
ELASA nõukogu esimehe Andrus Kaarelsoni sõnul pole sihtasustuse nõukogus ega asutajaliikmete seas varade jagunemine sihtasutuse likvideerimise korral kordagi päevakorda kerkinud.