Olav Harjo tõi nimelt oma töölt lahkumisega kaasnenud pöördumises päevavalgele, et kui sihtasutus likvideeritakse, siis vastavalt põhikirjale jaotatakse kogu vara - ehk kogu rajatud interneti magistraalvõrk - selle asutajate vahel ära. ELASA asutasid 2009. aastal 11. augustil Eesti juhtivad IKT-ettevõtted Elion Ettevõtted AS, EMT AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS, Televõrgu AS, Levira AS, Ericsson Eesti AS ja Eltel Networks AS. Seega riiki nende asutajate seas pole.
ELASA asutamisel investeerisid kõik asutajad kokku 0,5 miljonit eurot, kogu EstWin võrgu väljaehitamine läheb kehtivate plaanide kohaselt maksma aga 74 miljonit eurot, mis tuleb suuremas osas aga just toetusena riigi käest.
«See tähendab, et ELASA asutajad saavad 0,5 miljoni euro eest 74 miljonit eurot maksva võrgu ehk nende investeering kasvab 148 korda!» tõdes Harjo. «Kohe kui lõppeb riigi poolt ELASA-le toetuste maksmine, võivad asutajad likvideerida ELASA ning selle vara pealt moodustada aktsiaseltsi, millel ei ole riigi ees enam kohustusi ning mis on igale asutajale reaalselt kaubeldav vara. Samuti saavad nad kasutada avaliku sektori rahaga ehitatud võrku ära endale turul domineeriva positsiooni kindlustamiseks.»
Harjo tegi sellest tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettepaneku , et EstWini võrk peaks jääma kas iseseisvana sihtasutusse või peab see minema riigi omandisse.
«Vastasel juhul kaotab riik igasuguse kontrolli EstWini võrgu üle, mis tähendab, et riik teeb Eesti rikkamatele ettevõtetele 74 miljoni eurose kingituse. Juhul kui riik soovib ELASA-le edasi toetusi maksta, tuleb muuta ELASA põhikirja selliselt, et sihtasutuse likvideerimise korral jääb kogu sihtasutuse vara riigile,» leidis Harjo.