Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja: absurd, et surnule esitatakse telefoniarvet edasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Artikli foto
Foto: Stanislav Moshkov/Õhtuleht

Kui isiku teovõimetuse puhul võib olla võimalus mobiili- või internetiseadme leping erakorraliselt peatada või lõpetada, siis inimese surma korral peab eestkostja lepingud lõpetama või üle võtma.

«Mõned nädalad tagasi suri mu isa,» kirjutas tarbijaportaalile Tanel. Kui mees pöördus Tele2 kontorisse mobiilse interneti lepingut lõpetama, olevat seal kõik kiiresti ja viisakalt sujunud, probleem tekkis aga EMT esinduses telefonilepingut lõpetades.

«Esinduses anti mulle allkirjastamiseks paber, kus oli kirjas, et võtan kõik rahalised kohustused üle ning kahe kuu jooksul saavad nad mulle suvalises summas nõudmisi esitada,» rääkis Tanel, kes keeldus avaldusele alla kirjutamast. Küsimus polevat arve tasumises, kuna juttu on mõnest eurost ehk enamuses kuumaksust, aga täpsetest summadest mehega ei räägitud ning teda häiris, et surnud inimesele esitatakse teadlikult arveid edasi.  

Eesti Telekomi meediasuhete juhi Raigo Neudorfi sõnul näeb nende teenindusprotsess ette, et liitumislepingu lõpetamiseks tuleb kliendil või tema eestkostjal esitada allkirjastatud lepingu ülesütlemise avaldus. «Mis puudutab avalduses toodud lõpparve esitamise tingimusi, siis see tuleneb Eesti Telekomi üldtingimustest,» ütles Neudorf, kuid lisas, et kliendi surma korral vaatab Telekom juhtumi eraldi üle ja püüab leida mõlemale poolele sobiva lahenduse.

«Kahjuks antud juhul lahkus kliendi esindaja enne, kui klienditeenindaja jõudis avalduse sisu täpsemalt tutvustada ja lepingu lõpparvega seonduvat selgitada. Ilma allkirjastatud ülesütlemise avalduseta ei olnud teenindajal juriidilist alust liitumisleping lõpetada,» selgitas Neudorf. 

Elisa lahendab samuti eriolukordi juhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki nüansse. «Teovõimetuse puhul oleks Elisa soovinud lepingu erakorraliseks lõpetamiseks raviasutuse tõendit kliendi tervisliku seisundi kohta ning lähedase allkirjastatud avaldust,» selgitas Elisa suhtekorralduse spetsialist Marit Liik. Isiku surma puhul pole aga lepingu lõpetamiseks ühegi dokumendi esitamise kohustust. Lähedane isik võib Elisa esindusse kaasa tuua surmatunnistuse, kuid operaator saab ka ise koostööpartneri kaudu surmafakti kontrollida.

Tele2 klienditeeninduse direktori Sirli Seliovi sõnul on teovõimetuks tunnistamine küllaltki aeganõudev protseduur, millega riik piirab isiku õigust tehinguid enda nimel teha ja määrab talle eestkostja. «Kellegi lihtsõnaliste ütluste alusel teovõimetuse kohta ühtegi lepingut lõpetada ei tohi, kuid tihti tuleme klientidele vastu sellega, et peatame lepingu täitmise kuni kohtumääruse saamiseni,» kirjeldas ta.

Kui isik on mobiilioperaatoriga lepingu sõlminud ning pärast seda teovõimetuks tunnistatud, siis seadusega kanduvad lepingulised kohustused tõepoolest eestkostjale üle, kuid Tele2 vaatab kõik juhtumid eraldi läbi. «Sageli soovib eestkostja seadme endale jätta, ent vahel oleme vastu tulnud, lepingu lõpetanud ja heas korras seadme tagasi võtnud,» rääkis Seliov.

Isiku surma korral kontrollib Tele2 surma rahvastikuregistrist või lähedase esitatud surmatunnistuselt, mille alusel lepingu täitmine peatatakse. Surma korral lähevad isiku kohustused üle tema pärijatele - näiteks seadme järelmaksu maksavad tavaliselt pärijad ning teenuslepingud sulgetakse või vormistatakse soovi korral pärijate nimele ümber.

Elektroonikakaupluse Euronics esindaja Kristjan Terase sõnul soovitavad nad oma klientidele järelmaksulepingut just seetõttu, et nii pikaajalise haiguse kui ka surma korral hüvitab sel juhul kindlustus järelmaksu osamaksed ning klient või tema lähedased ei satu ootamatult finantsraskustesse. «Kui järelmaksulepinguga ei ole sõlmitud kindlustust, siis üritame leida klienti aidata sooviva lähedasega muu sobiva lahenduse,» sõnas Terase, lisades, et iga sellist juhtumit hindab ettevõte eraldi.

Küll aga tõi ta näiteks, et kui isiku surma korral pärimismenetlus ei ole veel lõppenud, kuid leidub hõlpsalt kindlaks tehtav lähisugulane, kes soovib ise lepingujärgseid makseid edasi tasuda või kogu jäägi välja maksta ja sellega lepingu lõpetada, siis oleks nende seisukohalt ebamõistlik tal seda mitte teha lubada. «Sest menetlused kestavad kuid ja sellega võib kaasneda juba päris suure võlgnevuse teke lepingus,» tähendas Terase.

Tagasi üles