/nginx/o/2015/07/15/4279563t1h36aa.jpg)
Suurimaks ohuks ei ole kandideerijale mitte vigadega CV ega ebapiisav ettevalmistumine tööintervjuuks, vaid hoopiski negatiivne tagasiside endiselt ülemuselt, kolleegilt, sotsiaalmeediast ning sage töökohavahetus, selgus CV Keskuse tööturu uuringust.
Koguni 75% tööandjatest leidsid, et just negatiivne tagasiside endistelt kolleegidelt või ülemustelt on peamine põhjus, miks kandidaat ei jõua värbamisprotsessis järgmisesse vooru. Lisaks pidasid tööandjad oluliseks kandidaadi välistamise põhjuseks ka ebasobivaid jälgi sotsiaalmeedias, uudistes ning teistes allikates.
/nginx/o/2015/10/29/4643295t1h0c51.png)
«Erakordne aktiivsus tööturul, kus aastas vahetab ametit üle 150 000 inimese, on tekitanud personalispetsialistidele vajaduse leida kandidaadi kohta rohkem infot, kui temalt saadav CV sisaldab. Kahjuks ei pööra paljud tööotsijad piisavalt tähelepanu sellele, missugust infot avalikes allikates nende kohta leidub ning veelgi enam, kelle nad tegelikult soovitajaks lisavad. On üllatav, et niivõrd väikses riigis, kus aastas vahetab töökohta pea iga neljas töötaja, saavad kandideerimisel saatuslikuks suhted endise ülemuse või kolleegiga,» kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Samuti ligi kolmveerand tööandjatest vastas, et nad välistavad kandidaadi liialt sagedase töökohavahetuse tõttu. Pidev liikumine töökohtade vahel iseloomustab tööturul nooremat põlvkonda, kelle tööstaaž on täna ühel ametikohal alla kahe aasta, mida on 3,5 korda vähem kui vanematel generatsioonidel.
«Noorele põlvkonnale omapärane soov kiirelt karjääriredelil edasi liikuda võib neile täna veel miinuseks olla, kuid see on paratamatus, millega peavad tööandjad leppima. Lähiaastatel saab tööturul määravaks see, kuivõrd atraktiivseks suudab tööandja pakutava töökoha noortele muuta ning kuidas neid seal motiveerituna hoida,» leiab CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper.
Tööturu-uuringu andmed koguti 2015. aasta oktoobrikuus ning uuringusse andis oma panuse 736 tööandjat. Uuringus osalenud tööandjad on läbilõige Eesti ettevõtetest, nii ettevõtete suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ning piirkonniti. 54% vastanutest olid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 26% personalijuhid või värbamisspetsialistid.