/nginx/o/2015/10/29/4642981t1h4c99.jpg)
Euroopa Komisjon tegi 22. oktoobril 2015 pretsedenti loova kohtuotsuse asjas C-194/14 P, milles kinnitas kartelli abistava nõustamisteenust pakkuva ettevõtja vastutust. Sisuliselt saab seega vastutusele võtta ka finantsnõustajad, advokaadid ja erialaliidud, kirjutab advokaadibüroo Varul vandeadvokaat Triinu Järviste.
Vastav otsus on määrava tähtsusega, kuna see on esimene kord, kui Euroopa Kohus on teinud otsuse kartellile kaasaaitamise küsimuses. Euroopa Kohus kinnitas selles lahendis, et teenuse osutamise leping nõustaja ja toodete tootjate vahel kujutas endast konkurentsivastast kokkulepet, hoolimata sellest, et nõustaja ise ei tegutsenud kokkuleppega seonduvate toodete pakkumise turul. Kohus leidis, et konkurentsivastaste kokkulepete keelu efektiivsus oleks takistatud, kui vastutusest rikkumise eest pääseksid ettevõtjad, kes on kartellile kaasa aidanud.
Viidatud lahend on oluline seetõttu, et rõhutab Euroopa Liidu eesmärki kartellide eest karistada ka kartellile kaasaaitajat, mistõttu võib vastav lahend senisest suuremal määral viia Eesti Konkurentsiameti tähelepanu nõustamisteenust pakkuvate ettevõtjate tegevusele, kes on oma teenuse osutamise raames kartellile kaasa aidanud. Selliselt puudutab Euroopa Kohtu lahend eriti erinevaid ettevõtjate nõustajaid – finantsnõustajaid, õigusnõustajaid, konsultatsioonibüroosid ja ka erialaliite.
Lahend puudutas täpsemalt Euroopa Komisjoni otsust, milles komisjon asus seisukohale, et ettevõtjad on sõlminud konkurentsivastase kokkuleppe, kuna nad osalesid tinastabilisaatorite, epoksiiditud sojaõli ja estrite sektoris kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse kogumis, mis seisnes hindade kindlaksmääramises, turgude jagamises, klientide jagamises ja tundliku äriteabe vahetamises.
AC Treuhand oli seejuures nõustamisteenust osutav ettevõtja, kes pakub mitmesuguseid teenuseid, mille hulka kuuluvad kutseühenduste, mittetulunduslike liitude ja organisatsioonide haldus ja juhtimine, turuandmete kogumine, töötlemine ja kasutamine, turustatistika esitlemine ning edastatud arvandmete kontrollimine osalejate juures.
Otsuses tuvastati, et nõustaja AC Treuhand osales ise samuti kartellis – nõustajat peeti vastutavaks selle eest, et tal oli keskne roll rikkumises, kuivõrd ta korraldas mitu koosolekut, millel ta ka ise viibis ja aktiivselt osales, kogus asjassepuutuvatelt tootjatelt teavet müügi kohta asjaomastel turgudel ja edastas seda, pakkus end vahendajaks pingete korral nende tootjate vahel ja julgustas neid kompromisse leidma ning tegi seda kõike tasu eest.
Nõustaja väitis selles kohtuasjas, et ettevõtjatevahelise kokkuleppe mõiste eeldab, et pooltel on teatud seos turgudega, mida konkurentsipiirangud puudutavad ning nõustaja puhul selline seos puudub, kuna tema tahe oli suunatud ainult kartellikokkulepete hõlbustamiseks mõeldud teenuste osutamisele lepingute alusel, millel puudus otsene seos konkurentsipiirangutega. Lisaks väitis nõustaja, et ta ei olnud tegev turgudel, mis turustusahelas eelnevad või järgnevad kartellidega seotud turgudele või külgnevad nendega, ja ta ei piiranud oma tegevust turul.
Euroopa Kohus neid argumente ei aktsepteerinud ning leidis, et nõustaja tegevus oli vahetu osa tootjate pingutustest seoses kartellikokkulepete alusel tootjate võetud kohustuste üle läbirääkimiste pidamise kui ka nende täitmise kontrollimisega, kuna tootjatega sõlmitud teenuslepingute alusel nõustaja osutatud teenuste eesmärk oli just täiesti teadlikult viia ellu kõnealuseid konkurentsivastaseid eesmärke.
Eestis kujutavad konkurentsivastased kokkulepped endast kuritegu, mistõttu on ka kartelli kaasaaitajat võimalik Eestis karistada vastava karistusseadustikust tuleneva kaasaaitamise regulatsiooni alusel. Samas võib Euroopa Kohtu lahendi taustal olla võimalik ka tõlgendus, mille kohaselt on nõustamisteenust pakkuv ettevõtja kartellile kaasaaitamise korral ka ise kartelli osaliseks ehk üheks tegelikuks täideviijaks.