Trikid, millega laenuandjad inimesi haneks püüavad

Sularaha. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti see polegi tõsi. See tõde kehtib tegelikult pea igas olukorras, mistõttu pole ka finantsteenuste valdkonnas põhjust imedele loota.

Finantsteenuste ja laenudega püütakse sageli jätta muljet, et pakkumised on parem kui elu ise, kirjutab TFBank Laenukool. Kuigi parima pakkumise otsimine on igati tervitatav, siis ühegi ettevõtte eesmärk ei ole tegelikult heategu teha, kõigil on mängus oma ärihuvid. Järgnevalt mõned levinumad nipid, millega üritatakse inimesi enda teenuste kasuks kallutada.

Tasuta laen. N.-ö. peenikest kirja lugedes selgub enamasti, et kuskil on konks – intressi ei tule tasuda vaid lühikesel perioodil või ainult esimeselt osamakselt. Isegi kui õnnestub erinevatest kohtadest «tasuta laenu» võtta, lõppeb selline skeemitamine tõenäoliselt laenulõksu langemisega.

Laenud SMS-i teel. Samasse kategooriasse käivad ka laenu vormistamine toidupoes või ajaleheputkas. Eesmärk on neil üks – tuua pakkumine inimesele käeulatusse just siis, kui mingi emotsiooni ajel soov tekib. Võib ju mõelda, et pole midagi halba, kui nõudlus ja vajadus kokku saavad, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtetega see siiski kokku ei käi.

Imeväike intress. Intressi number võib ju madal olla, kuid alati tasub võrrelda kõiki laenutingimusi. Sageli lisandub väiksele intressile lepingu sõlmimise tasu, laenu ei ole võimalik varem tagasi maksta või kaasnevad sellega täiendavad kulud. Lõplikku tõde ei näita sageli isegi krediidikulukuse määr, sest see ei kajasta kulusid, mis aetakse inimese kaela siis, kui makse peaks viibima või tekkima mõni muu probleem.

Vabakasutusega laenukontod. Ükskõik, kas nimetada seda krediidi- või laenukontoks, arvelduskrediidiks või millekski muuks – kui antakse kasutada võõras raha, mis tuleb hiljem koos lisatasudega tagasi maksta, on tegemist laenuga, millega kaasnevad kulud.