/nginx/o/2010/11/05/461008t1hcd0e.jpg)
Vaatamata majandusssurutisele kallines elu oktoobris mullu sama ajaga võrreldes pea viis protsenti, eestimaalased aga selle pärast barrikaade veel ei püstita.
Hinnad kerkivad kahe aasta kiireimas tempos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellist hinnatõusu ei ole Maarjamaal viimase 22 kuu jooksul nähtud. Septembriga võrreldes viivad rahakotist suurema summa toit, riietus ja jalatsid. Eriti tuntavalt on viimase aastaga kallimaks läinud toiduained ja elekter.
Kui seni on analüütikud hinnatõusu enamasti põhjendanud maailmaturuhindade tõusuga, siis seekord on üha enam neid, kes eespool nimetatule lisaks ka kohalike tootjate ja kaupmeeste ahnust esile toovad.
Nii on majandusteadlase Andres Arraku sõnul oktoobrikuise kõrge inflatsiooni taga kartellilepingud ja vähene konkurents.
Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul ei pööraks ta sedavõrd palju tähelepanu 4,7-protsendilisele inflatsioonile, mis on toimunud aasta jooksul, vaid hoopis viimase kuu jooksul toimunud hinnatõusule. Tema sõnul teeks 0,6-protsendiline kuine hinnatõus aastale taandades hinnatõusuks üle seitsme protsendi. «Seda on väga palju,» tunnistas ta.
Hullem on veel ees
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on kogu kurja juur just kallinenud toidukaubad, mis on ka teiste toodete hinnad üles viinud.
«Kaubanduses on segane olukord ning kasutatakse kõiki võimalusi, et hindu kergitada,» kommenteeris Josing. Tema sõnul kompab hinnatõus inimeste ostuvõimet ja tõenäoliselt on mõne aja pärast oodata ka hindade langust.
Sellega, et kaubad on kallimaks muutunud, nõustusid kõik Postimehega oma arvamust jagama soostunud tarbijad, kuid erinevalt igal võimalusel streikivatest kuumaverelistest lõunamaalastest olid eestimaalased enamasti seisukohal, et hinnatõus on paratamatu ja selle vastu suurt midagi teha ei anna.
Viive, kes peab toime tulema pensioniga, tunnistas, et hinnad on tõusnud, ning arvas, et need tõusevad ka järgmisel aastal.
«Eelmise aastaga võrreldes on rahaline seis kindlasti hullem, hindu peab pidevalt võrdlema ja vaatama, kus on odavam. Hindu tõsteti just seal, kus ei saa kulutamata jätta. Varsti jääb üürist üle ainult söögiraha,» sõnas Viive.
Naine lisas, et ennekõike on ta kokku hoidnud riiete pealt. Vajalikud kaubad ostab ta poest ja mitte turult, kuna kauplused pakuvad tihtipeale soodustusi.
«Kui vaadata hindu riikides, kus eurot juba kasutatakse, siis peab tõdema, et nende hinnad on meie omadest veel jupi maad suuremad ja ühe euro eest saab vaid väikese nublaka. Euro tulekuga on hinnatõus minu arvates paratamatu, ma ei usu, et sentidega meil midagi müüma hakatakse» ütles Viive.
Leedu päritolu Sergejus Pavlovas, kes töötab Tallinnas, tunnistas, et hinnad on küll veidi tõusnud, kuid kurtmiseks veel põhjust ei ole.
«Jaanuarist lähevad kaubad kindlasti kallimaks. Töötasin viis aastat Saksamaal ja kui mark vahetati euro vastu, andis see valusalt tunda. Tuttavad talunikud kurtsid, et poes hinnad küll tõusid, kuid kokkuostuhinnad, millega põllumehed oma kaupa müüvad, hoopis langesid või jäid samaks,» oli Pavlovas tuleviku suhtes ettevaatlik.
Aljona Korosteljova, kes hakkas äsja tööle Tai restoranis, tõdes, et hinnad on küll viimase aasta jooksul tõusnud ja tõusevad ilmselt ka edaspidi.
Hinnatõus verest välja ei löö
«Hinnad ei lähe kunagi alla, vaid alati ikka üles. Kuna olin varem töötu, on mu elu nüüd hoopis paremaks läinud ja saan endale üht-teist lubada,» sõnas Korosteljova.
«Kardan ennekõike euro tulekuga kaasnevat hinnatõusu. Ma ei usu, et toode, mis praegu maksab 2.50, hakkab jaanuarist olema 32 senti. Hinnad lähevad kindlasti kallimaks ja jaanuarist tuleb veel hakata kaasas kandma ohtralt münte,» sõnas naine.
Keskmist pensioni saav Leida Niine tõdes, et ega tal ei ole oma sissetulekuga just lihtne. «Viieprotsendiline hinnatõus ei muuda eriti midagi, kuna suurem osa sissetulekust läheb nagunii arvete tasumiseks ja ravimite ostmiseks. Kokku tuleb tõmmata kultuuritarbimiselt.
Teatris ja kontserdil käiksin küll võimalusel rohkem,» ütles Niine. «Kasvatan endale ise köögivilju ja tänu sellele ei ole toiduainete hinnatõus mulle kõige karmim. Oma kurk ja kartul aitavad toime tulla,» sõnas ta.
Ka Toomas ja Maaja Roos tõdesid, et hinnad on tõusnud, kuid selle tõttu millestki loobuma ei ole nad pidanud.
«Hindu peab küll terasemalt vaatama kui varem ja võimalusel soodsamaid tooteid otsima, kuid väga suurt mõju ei ole hinnatõus meile veel avaldanud.»