Trasberg tööjõumaksude kaotamise ideest: sellist jama on piinlik lugeda

Viktor Trasberg Foto: Andres Ehrenpreis

Tartu ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg ütles kommenteerides ettevõtja Jaan Pillesaare ettepanekut kaotada tööjõumaksud, et see on täiesti ebarealistlik.

«Sellist jama on piinlik lugeda! Tööjõumaksud  moodustavad 50 protsenti kogumaksudest ehk siis loobume poolest tänasest maksutulust? Asendame need siis millega? Tarbimismaksude ja varamaksuga? Olukorras, kus meie tarbimismaksude osakaal kogumaksudes on niigi üks suuremaid Euroopas. Ja hinnad ületavad juba ammu keskmist Euroopa tarbekaupade hinnataset. Kas kahekordistame siis hinnataseme?» küsis Trasberg.

Alkoholiaktsiisid on Trasbergi sõnul neli protsenti riigieelarvest, mis on ELi konkurentsitult kõrgeim näitaja ja kaheksa korda kõrgem kui EL riikide keskmine sõltuvus alkoholiaktsiisist. «Suurendame veelgi alkoholiaktsiise, ootame turiste ja loodame, et meil jätkub poes süütevedelikku peale joomise ka grillimise jaoks?» oli Trasberg hämmingus. «Või kümnekordistame maamaksu ja seame sisse kinnisvaramaksu, et tööjõumakse kompenseerida?»

Valitsus ei julge tema hinnangul täna isegi korralist maa hindamist läbi viia, sest see tõstaks oluliselt maamaksu taset. «Nii ongi maa maksustamisväärtus endiselt ELi eelsel tasemel (2001. aastal viidi korraline hindamine viimati läbi). Sest maamaksu tõus võib kergelt «revolutsioonini» viia!»

Selleks, et teha meditsiinisüsteem kindlustuspõhiseks nagu Ameerikas, on Trasbergi sõnul üks väike probleem. «Meil on 99 miljonit inimest selleks liiga vähe. Ja kuna ka EL-s pole üle 100 miljoni inimesega riike, siis USA süsteemi siin ka ei rakendata. Sest see pole lihtsalt tehniliselt võimalik. Aga kui me Eestis 100 miljonini jõuame, siis võiks teemat uuesti arutada,» leidis ta.

Pillesaare väitele, et Euroopas kogutakse enamik maksutulusid tootmissisenditelt ehk tööjõumaksudena, samal USAs ja Aasias kogutakse enamik maksutuludes tootmistulemustelt ehk kasumilt ja varadelt vaidleb Trasberg vastu. «Mis asja? USA föderaaleelarvest moodustavad  tööjõumaksud 80 protsenti eelarvetuludest; kasumimaks ainult 11 ning varamaksud 5 protsenti. Osariigi ja kohalikus eelarves on varamaksud 30 protsenti, ülejäänud on tulu ja müügimaksud,» selgitas ta.

«Olen maksureformist meedias palju kirjutanud ja rääkinud ning ei oskagi nagu midagi uut lisada. Aga raamistik on selge. Tööjõumakse  pole meil kuidagi võimalik vähendada, aga muuta saab nende struktuuri.  Sotsiaalmaksu peab oluliselt vähendama (näiteks 15% ettevõtjale) ja  puuduv tulu tuleb kompenseerida füüsilise isiku tulumaksukoormuse ja kasumimaksu laekumise tõusuga,» kirjeldas Trasberg.

See tähendab tema sõnul ka automaatselt erinevaid  maksumäärasid individuaalsetele tuludele. «Tulumaksukoormuse kasv võimaldab seega vähendada ettevõtte tööjõu(maksu)kulutusi ja tõsta palka. Sellega tuleb Pillesaarega loomulikult nõus olla,» ütles ta. Lahendus aga ei ole tema sõnul sotsiaalmaksule lae kehtestamine, vaid kõikide ettevõtete sotsiaalmaksukoormuse ühesugune ja jõuline alandamine.

«Aga seda saab ainult kompenseerida tulumaksude tõusu kaudu, käibemaksu ja aktsiiside tõus ei ole majanduslikult kuidagi võimalik.  Sotsiaalmaksu lagi ei ole kuskil kasutusel töökohtade loomise meetmena, vaid ikka õigluse pärast. Kõrgepalgaline ei pea niipalju sotsiaalmaksu maksma, et sellest saaks igal aastal haigla osta,» rääkis Trasberg.

Kinnisvaramaks oleks Trasbergi hinnangul loomulikult vajalik, aga tema fiskaalne võimekus on suhteliselt väike ja ta on kasutusel kohalike eelarvete osana. «Maa ja kinnisvaramaksust meditsiinikulutusi küll välja ei vea,» ütles Trasberg.

Kuna töö sisu on muutumas, võiks loobuda tööjõumaksudest ja liikuda majandustulemite maksustamisele (tarbimine, aktsiisid, varamaksud), leidis Helmese omanik, ettevõtja Jaan Pillesaar reedesel debatil BNS Live.