Teenusmajanduse Koda leiab, et riigikogu majanduskomisjoni ettepanek Arengufondi tegevus lõpetada ei toeta Eesti majandusarengu pikaajalist vaadet ja uuenduste läbiviimist.
Teenusmajanduse Koda: Arengufond peab jätkama
«Arengufondi unikaalsus Eesti kontekstis seisneb nii tugevas seires, sõltumatuses, pikaajalises vaates kui ka uue, teadmiste- ja tehnoloogiapõhiste ettevõtete turgude tundmises ning tihedas koostöös nendega,» ütles Kaido Kaljulaid, Teenusmajanduse Koja juhatuse esimees pressiteates. «Samuti võimaldab selle organisatsiooni ülesehitus ja kompetents testida uusi ärimudeleid, uusi lahendusi, milleta on raske rääkida ka valdkondadeülesele innovatsioonile suunatud praktilistest tegevustest.»
Arengufondi senised fookused ei ole samuti kujunenud juhuslikult, vaid koostöös praktikutega ehk tulenevalt nii reaalsest vajadusest kui ka globaalsetest suundumustest. Seega loovad need tegevused juba iseenesest sünergiat, mida organisatsiooni tükeldamine kuidagi ei toeta.
Täna ei tulene Arengufondi juhtimisprobleemid organisatsiooni seest, vaid Tellija vaate puudumisest sellele, miline on Eesti tulevikumajandus ning mida ja miks on vaja selle arendamiseks ette võtta. Seega saab ja tuleb kasutada erinevate eesmärkidega organisatsioonide teadlikku koostööd, sest nii Arengufondi kui EASi kui Kredexi kompetentsid ja võimekus on erinevas kohas ja pigem täiendavad üksteist. Nende kunstlik liitmine ei oleks mõistlik, sisulisi eesmärke täitev ega oleks ka pikas plaanis kokkuhoidlik.
Teenusmajanduse Koda pöördus teisipäeval riigikogu liikmete poole, et pöörata tähelepanu Arengufondi senise tegevuse kasule ja olulisusele just nn uue majanduse ettevõtete ökosüsteemi loomisel ning kutsub üles selle organisatsiooni jätkamist toetama. Samuti on laual uued teemad, kasvõi näiteks tervisemajandus, mille puhul sarnaselt start-up'idele vajab arendamist nii õiguslik- kui tegevuskeskkond. See omakorda vajab aga vabama struktuuriga arendusüksust, millisena Arengufond on end ka õigustanud.
«Arengufondi tugevused on tulevikuseire, sõltumatus, valdkondadeülesus, uute teemade ja turgude tundmine ning praktiline ühisarenduse kogemus ettevõtetega,» loetleb TMK juhatuse esimees mõttekoja plusse.
Kaljulaid kinnitab, et Eesti vajab organisatsiooni, kellel on pädevus nii sõltumatuks tulevikuseireks kui ka uute tegevus- ja ärimudelite katsetamiseks ning kus ettevõtetega ühiselt tehtav sektoriülene koostöö on igapäevane normaalsus.