Arengufondi vajalikkuses ei olda kindlad

Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa sõnul on fond vajalik, kuna aitab tekitada uusi ärimudeleid. Foto: Liis Treimann

• Startup Estonia võiks minna EASi alla
• Investeeringud võiksid mujale liikuda
• Arengufond ise tahab ülesandeid juurde

Arengufondi tulevik hakkab vaikselt selguma. Eile kogunenud majanduskomisjon teeb valitsusele ettepaneku funktsioonid laiali jagada. 

Arengufondi olukord on olnud ebamäärane juba mõnda aega, kuid selle selgitamine jäi kevadel valitud riigikogule. Riigikogu majanduskomisjon on haaranud härjal sarvist ja eile teatas komisjon, et Arengufondi tegevus tuleb põhjalikult üle vaadata. Lähipäevil saadab komisjon valitsusele ja fraktsioonidele kirja ettepanekutega asutuse töö ümber korraldada.

«Oleks loogiline, et parem osa paigutub riigiaparatuuris sellisesse kohta, kus ta annab veelgi paremat tulemust,» sõnas majanduskomisjoni ja Arengufondi nõukogu liige Maris Lauri, rõhutades, et Arengufond on tegelenud ja tegeleb vajalike asjadega.

Just tema oli see, kes kevadel Arengufondi nõukogusse saades asus fondi probleemidega tegelema. Möödunud nädalal sai ta valmis kokkuvõtte, milles tõdeb, et Arengufond pole olnud see, mida loodeti.

Majanduskomisjoni juht Toomas Kivimägi sõnas, et Arengufondi funktsioonid on suuresti dubleeritud – lisaks Arengufondile toetavad ettevõtteid näiteks nii EAS, PRIA kui ka Kredex. Just viimasele annaks ta üle Arengufondi investeerimisportfelli.

Idufirmade tugiüksus Startup Estonia viidi EASi juurest Arengufondi alla läinud aasta kevadel juhtimisprobleemide tõttu. Majanduskomisjon tahaks seda nüüd EASile tagasi anda. «Lahutatud abielu tuleks tagasi kokku viia,» ütles Kivimägi.

Seda ideed toetab EASi juht Hanno Tomberg, kes sõnas, et EASile on tegevused juba tuttavad. Ning suuri muutusi EASile see kaasa ei tooks, küll aga võimaldaks paremini korraldada idufirmade konverentsi Latitude 59 ning nende esindaja tööd Silicon Valleys. Küll aga rõhutas ta, et sündmustest ei tasu ette rutata, kuna kindlat otsust pole veel sündinud.

Kivimägi ütles, et Arengufondi seiretegevus on sellisena olnud juhuslik. Tema sõnul ei peaks Arengufond tegelema ministeeriumide arengukavadega. «Mis on katmata, on sellised Eesti riigi (kui terviku – toim) arengukava, strateegia ja visioon,» leidis majanduskomisjoni esimees.

Ent selles, kes seda tegema peaks, on palju erinevaid arvamusi – koosolekul pakuti välja ka näiteks Teaduste Akadeemiat või riigikogu kantseleid.

Lauri tõi oma raportis välja ka selle, et Arengufond on olnud natukene vaeslapse osas, sest riigikogu pole ise organisatsiooni võimalusi üldse kasutanud. «Kindlasti on see üks probleem, et omanikuna pole riigikogu olnud aktiivne oma tegevuses, vaid on lasknud asjadel isevoolu kulgeda. See ei ole kindlasti hea,» ütles Lauri. Kui Arengufond jätkab, peaks riigikogu vastutus muutuma selgemaks.

Sellised ideed on õhus olnud juba mõnda aega – eelmise majanduskomisjoni esimees Arto Aas ja ettevõtlusminister Anne Sulling väljendasid sarnaseid mõtteid.

Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa sõnas, et on veendunud Arengufondi vajalikkuses, sest tegu on ainsa organisatsiooniga, mis aitab kaasa uute majandusharude ja ärimudelite tekkimisele. Tema sõnul oleks üks võimalustest viia Arengufond valitsuse alla ning anda ülesandeid hoopis juurde – innovatsiooni rahastamine võiks minna just Arengufondi alla, selmet olla jaotatud erinevate asutuste vahel.

«Uutesse ja tehnoloogiamahukatesse äridesse investeerimine on väga erinev sellest, kuidas seda tehakse n-ö traditsioonilises majanduses. Selle oskuse laiali jagamine kiirkorras Kredexi ja EASi vahel ei ole kindlasti mõistlik,» sõnas Konsa.

Ta ütles, et Arengufondi investeerimisharu SmartCap idufirmad on kaasanud 54 miljoni euro eest investeeringuid ning loonud üle 200 töökoha. Portfelli tootlus aga on ülihea. Konsa ütles, et Arengufond on teinud ettepanekuid, kuidas rohemajandus võiks Eestile igal aastal üle 100 miljoni euro tulu tuua.

Küll aga tõdes Konsa, et arenguseirel peab olema selge fookus ning vahest ei peaks tegema seda nii laiapõhjaliselt.

Lauri ei näe, et Arengufondi kui sellist oleks tingimata vaja. «Ma leian, et selle asja saab teistmoodi korraldada. Kas sõltumatu mõttekojana riigikogu poolt, nii-öelda tarkade kojana,» arutles Lauri. Kindlasti ei peaks tema sõnul Arengufond olema selline, nagu ta praegu on – üheksaliikmelise nõukoguga suurearvuline asutus.

FB

Arengufond

Asutatud 2007. aastal

Eesmärk on toetada positiivseid muutusi Eesti majanduses

Läinud aastal oli keskmiselt 23 töötajat

Nõukogus on üheksa liiget

Fondile eraldati tänavu riigieelarvest miljon eurot