Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eestis tehakse palju, aga väikesi kaardimakseid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Õepa
Copy
Kaardimakse.
Kaardimakse. Foto: Toomas Huik / Postimees

Kaardimaksete populaarsus Eestis kasvab: kolmandas kvartalis tehti Eesti panga statistika kohaselt mulluse sama perioodiga võrreldes 6,5 protsenti rohkem makseid. Samas on Eesti keskmine kaardimakse Euroopa pisim - 17 eurot.

Kolmandas kvartalis tehti keskmiselt 740 000 kaardimakset päevas kogusummas 12,6 miljonit eurot, teatas Eesti Pank. Maksete arv on aastaga kasvanud 6,5 ja käive kaheksa protsenti.

Keskpanga teatel soosib pangakaartide laialdast kasutamist Eestis see, et kaupmehed pakuvad üha enam võimalusi tasuda ostude eest kaardimaksega. Septembri lõpus oli Eestis 30 424 kaardimaksekohta, 2100 võrra rohkem kui aasta varem.

Eesti paistab kaardimaksete rohkusega silma ka teiste Euroopa riikidega võrreldes, märkis keskpank. Mullu tehti Euroopas ühe inimese kohta aastas kõige enam kaardimakseid Taanis (269), Rootsis (270), Soomes (244) ja Eestis (188).

Kaardimakse keskmine suurus oli Eestis aga Euroopa väikseim, 17 eurot. Eesti Panga teatel näitab see, et Eestis eelistatakse pangakaardiga tasumist ka väikeste ostude puhul. Keskmine kaardimakse summa oli suurim Saksamaal (77 eurot) ja Luksemburgis (72 eurot).

Kolmandas kvartalis kasvasid ka pangaautomaatides tehtavad sularahatehingud. Sularaha võeti välja keskmiselt 111 000 korda päevas, kogusummas 11,2 miljonit eurot, keskeltläbi 101 eurot iga korraga. Sularaha maksti sisse keskmiselt 14 900 korda päevas, kogusummas 5,9 miljonit eurot, keskeltläbi 396 eurot iga korraga. Nii sisse makstud kui ka välja võetud sularaha summa kasvas aastaga neli protsenti.

Eestis oli septembri lõpus 810 pangaautomaati, millest 552 olid pangaautomaadid, mille abil saab teha nii sularahatehinguid kui ka makseid. Viimase kuue aastaga on pangaautomaatide arv vähenenud 207 võrra.

Vaid sularahatehinguid võimaldavate automaatide arv on aga suurenenud. Ainuüksi kolmandas kvartalis lisandus 31 automaati, mille abil saab maksta sularaha kontole: septembri lõpus oli selliseid automaate 169.

Eestis oli 2014. aasta lõpus miljoni elaniku kohta 642 pangautomaati, ligikaudu sama palju kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Euroopa Liidus on miljoni elaniku kohta kõige enam pangaautomaate Prantsusmaal (1736) ja Portugalis (1516). Kõige vähem pangaautomaate on Rootsis (333) ja Soomes (405). Viimastel aastatel on enamikus riikides pangaautomaatide arv vähenenud.

Tagasi üles