Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
/nginx/o/2015/10/26/4633883t1ha032.jpg)
- Üle poole eestlastest pooldab alkoholile rangeid piiranguid.
- Üle poole Eestis müüdavast viinast ostavad soomlased.
- Soome riigi viinavabrikut Altia kahjustab alkoholi sissevedu Eestist.
Valitsuse karmistuv alkoholipoliitika, millega peale aktsiisitõusude piiratakse reklaami ja tõstetakse ümber napsiriiuleid, näib olevat tehtud uisa-päisa, toetudes vananenud uuringutele ja omavahel haakumatutele andmetele ning võib vähendada Eesti ekspordivõimet.
Kuigi meie suuremad alkoholitootjad naudivad juba pikka aega korralikku käivet ning iga-aastast kasumi kasvu, ei taha kired napsipoliitika karmistamise ümber vaibuda.
«Eestis peetav alkoholivastane võitlus on äri omaette ning see toimub just Soome riigi huvides,» väitis Postimehele Eesti suurima viinatootja Liviko juht Janek Kalvi. «Iga kord, kui mõni Eesti peaminister külastab Soomet, järgneb alkoholipoliitika karmistamine, seda alates Juhan Partsist ja lõpetades Taavi Rõivasega.»
Sotsist sotsiaalministri Jevgeni Ossinovski juhtimisel alustatud jõuline alkoholivastane kampaania tugineb küsitlustele, mille põhjal valdav osa elanikest pooldab piiranguid. Küsitletutest 51 protsenti soovib rangeid, 33 protsenti leebemaid piiranguid, kusjuures rangete piirangute pooldajate arv kasvab igal aastal.
Arvud näitavad, et erinevalt levinud arusaamast ei tule viina- ja õllevabrikute edu mitte üksnes eestlaste tervise arvelt, vaid just aktiivsest ekspordist.
Veel hiljuti võis Soome riigile kuuluva alkoholikontserni Altia aruannetest lugeda kurtmist, et kolmandiku põhjanaabrite tarbitavast viinast ja viiendiku veinist veavad tegelikult Eestist sisse turistid. Mullu kõlasid aga juba rõõmsamad noodid. Eestist toodud alkoholi maht enam ei kasvanud, sest Soome võimud sundisid turiste pakid käe otsas laevalt maale tassima. 2014. aasta alguses Eestis käiku läinud viieprotsendine alkoholiaktsiisi tõus olukorda eriti ei muutnud. 2015. aasta alguses toimunud 15-protsendine aktsiisitõus andis aga Altia majandusaruande põhjal firma müügitulemustele positiivse efekti juba mullu detsembris.
Konjunktuuriinstituudi andmetel veavad rohkem kui poole Eesti poodides müüdavast viinast ja lahjadest alkohoolsetest jookidest oma seljas minema siia turismireisile saabunud soomlased.
Peaminister Taavi Rõivas kinnitas, et kohtub Soome peaministriga vähemalt kord kuus, kuid eitas allumist soomlaste mõjutamisele.
«Endise sotsiaalministrina tean, et uuringute järgi on kõige tõhusam meede alkoholi liigtarvitamisega võitlemisel hind, mida riik saab reguleerida läbi aktsiisipoliitika,» kinnitas Rõivas. «Minu juhitavad valitsused on aktsiisi tõstnud ning plaanime seda teha ka lähiaastatel.»
Kõigi teiste piirangute kehtestamisel valitseb peaministri sõnul oht üle pingutada, mistõttu tuleks Eestis rakendada ettevõtetevahelisi kokkuleppeid, millega turuosalised seavad endile piiranguid vabatahtlikult.
«Nii näiteks kehtib juba täna suuremate õlletootjate vahel kokkulepe mitte toota üle seitsmeprotsendise kangusega õlut ning usun, et sarnaseks eneseregulatsiooniks on ruumi veelgi,» rääkis Rõivas. «Loomulikult on ka riigil alkoholipoliitikas oluline suunanäitaja roll, esmajoones peaksime keskenduma liigtarbimise ning alaealiste alkoholipruukimise vähendamisele.»
Kuid just 2020. aastani kavandatud aktsiisitõus viib tootjate hinnangul Eesti hinnad Soomele nii lähedale, et senisel turistil kaob huvi käsikäruga õlle- ja viinakoormaid üle lahe vedada.
«Kui riik ei tee 2017. aastaks oma alkoholipoliitikale majandusanalüüsi, läheb tootmine mujale ja kaotajaks jääb Eesti,» ütles Tartu õlletehase A. Le Coq juht Tarmo Noop. Ta lisas, et seni pole olnud alkoholipoliitika karmistamise teemal ei diskussiooni ega ka uuringutel põhinevaid tõsiseid argumente. «Näiteks poodidesse vaheseinte ehitamine toob kaasa suure kulu, kuid sellel pole tarbimisele mingisugust mõju,» märkis Noop.
Samal ajal, kui konjunktuuriinstituudi avaldatav alkoholituru aruanne käsitleb nii tootmise kui ka müügi poolt piisava põhjalikkusega, jääb alkoholikahju analüüs üllatuslikult pinnapealseks.
Sotsiaalministeeriumi üllitatavas alkoholipoliitika rohelises raamatus tuginetakse välismaal sajandi alguses avaldatud arvudele. Eestit käsitletakse 2006. aasta andmetele tugineva magistritöö põhjal, mille aegumist tunnistas Postimehele ka autor Marge Reinap. «Uurimuse metoodika on kasutatav, kuid andmed vajaksid uuendamist,» lausus Reinap.
Sotsiaalministeeriumi peaspetsialisti Triinu Tähti sõnul on aga üheksa aastat tagasi tehtud teadusuuring piisavalt põhjalik, samuti on andmetele tuginedes kaitstud magistritöö, mida on tunnustatud presidendi noore teadlase preemiaga. «Sellist uuringut ei tehta igal aastal või iga paari aasta tagant, nagu me mõõdame tarbimist,» märkis Täht.
Kõige põhjalikum kahjuhinnang Euroopas on Tähti sõnul 2006. aastal ilmunud «Alcohol in Europe» mis näitab, et alkoholist saadav tulu on ligi kümme korda väiksem kui kahju.
Üheselt arusaadavaid arve ei õnnestunud Postimehel loo valmimise ajal aga leida ei internetist ega ka sotsiaalministeeriumi ametnike abiga.
Roheline raamat pakub ühe kaotatud inimelu hinnaks 1,43 miljonit eurot ja teeb järelduse, et 2011. aastal kaotas Eesti alkoholisurmadega üle kahe miljardi euro. Alkoholi tarvitamisega seotud haiguste raviks haigekassast makstud rohkem kui 30 miljonit eurot on selle kõrval väike summa. Samas kaotas Soome, kus juuakse meist enam ning ka inimesi on viis korda rohkem, Terveyslaitose uuringu järgi, mida BNS kaks aastat tagasi vahendas, alkoholisurmadega 1,5 miljardit eurot.
«2011. aastal kaotas Eesti rahvastik alkoholiga seotud haigestumiste ja enneaegsete surmade tõttu veidi üle 50 000 inimese ning arvestades, et SKT per capita oli 2011. aastal jooksevhindades 12 556,2 eurot, kaotasime kokku vähemalt 627,8 miljonit eurot,» selgitas sotsiaalministeerium Postimehele saadetud vastuses.
-----------------------------
Kakskümmend aastat poliitilist viinarallit
1996. aasta kevadel vaidlustas Brüsselis Euroopa Komisjoniga kohtunud Eesti delegatsioon Soome kava piirata alkoholi sissetoomist lühiajalistelt Eesti-reisidelt, kirjutas toona BNS. Euroopa Liidu survel oli Soome varemgi alkoholi sissetoomise reegleid kavatsetust vähem karmistanud, kuna need läksid vastuollu Eesti ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud vabakaubanduselpinguga.
Mullu astus Eestist alkoholi ostmise vastu häälekalt Soome Vasakliidu esindajana parlamendis tegutsenud Eila Tiainen. «Minu arvates on isamaaline, et inimesed ostavad oma viinad Soomest ja maksavad selle eest maksud siin,» ütles Tiainen väljaandele Kansanuutiset.
Poliitikut häiris ka asjaolu, et soomlastele kuuluv Prisma jagab Eestis alkoholi ostnud Soome klientidele boonuspunkte, mis kehtivad ka ettevõtte kauplustes Soomes.
Viimastel parlamendivalimistel Tiaineni enam edu ei saatnud.
Tänavu septembris algas Helsingi kohtus Soome alkoholimonopoli Alko algatatud vaidlus, millega Soome riigile kuuluv viinamüügikett nõuab Tallinna Vanasadama külje all tegutsevalt Super Alko poelt 100 000 euro suurust kompensatsiooni Alko kaubamärgi loata kasutamise eest. Super Alko omanikfirma Aldar Eesti registreeris kaubamärgi 2002. aastal ning nad pole seda kunagi Soomes kasutanud. Põhjanaabrite riigifirmale piisab aga oma väidete tõestuseks juba sellest, et meie ettevõtte koduleht jagab teavet ka soome keeles.
Karmi alkoholipoliitikat viljelenud Soome riik jagas viinamonopoli Alko 1999. aastal kaheks: sotsiaalministeerium omandas Alko nime tegutsevat viinapoodide keti ja kaubandusministeerium sai Altia viinavabrikud.