Majandusministeerium loobus rohelise energia tootjate kapitali tootlikkuse kontrollist, kuid soovib endiselt toetusi vähendada, sidudes need börsihinnaga.
Rohelise energia tootjate kasumlikkust kontrollima ei hakata
Oktoobris oli Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas keskmine elektrihind 49,46 eurot megavatt-tunni eest ehk 0,77 krooni kilovatt-tunni eest. Minister Juhan Partsi ministeeriumi uus rohelise elektri toetuse skeem lubaks sel juhul rohelise elektri tootjaile oktoobris toodetud elektronide eest 33 senti.
Praegu saavad tuulest ja hakkpuidust toodetud elektri tootjad toetust 84 senti kilovatt-tunni eest. Uus skeem oleks 100 senti miinus börsi kuu keskmine hind.
Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel märkis, et kui tootja sellise toetusemääraga toime ei tule, võib ta taotleda konkurentsiametilt lisatoetust kuni 15 senti iga kilovatt-tunni eest.
Oktoobris pakkus ministeerium välja, et kõik rohelise elektri tootjad peaksid alluma konkurentsiameti kontrollile. Kui nende kapitalitootlikkus oleks üle kümne protsendi, jääksid nad toetusest ilma. Nüüd Parts loobus sellest nõudest ja nõustus toetuse maksmisega kõikidele tootjatele.
Rohelise elektri tootjad on nende dotatsioonide kärpimise vastu. Ärimehed peavad 2007. aastal loodud süsteemi muutmist ebaõiglaseks ja sõnamurdlikuks käitumiseks.
Partsi kärpele on vastu ka koalitsioonipartner Reformierakond. «Börsi hinnast sõltuv toetus on minu jaoks täiesti diskuteeritav teema,» märkis valitsusjuht Andrus Ansip eilsel pressikonverentsil.
Ansip kordas samal pressikonverentsil, et ei nõustu toetuse maksmise sidumisega kapitali tootlikkusega. «Ma olen siin pressikonverentsil ükskord öelnud, et isegi Jüri Mõis hakkaks siis kahjumit tootma, ja ohtralt. Sest meie dotatsioonisüsteem lubaks talle kogu aeg, et kümneprotsendine tootlikkus on garanteeritud,» teatas Ansip.
Peaministrile polnud ilmselt ette kantud, et esmaspäeval esitas Parts uue eelnõu, millest oli kapitali tootlikkuse kontroll välja võetud. Partsi ministeerium usub, et saab hakkama võimalike kohtuasjadega, kus ärimehed kaitsevad õigustatud ootuse põhimõttest lähtuvalt oma toetusi.
Majandusministeeriumi juristid leiavad, et 2007. aastal polnud börsi ja toetus arvutati välja suletud turu elektrihinnast. Börsil on aga tootjail hoopis uued võimalused oma toodetu müügiks.
Rohelise elektri tootmise soodustamiseks kulub tänavu umbes 900 miljonit krooni. Iga kilovatt-tunni pealt maksavad tarbijad üle 12 sendi tootjate toetuseks. Kärpe järel peaks rohelise energia maks langema kolme kuni viie sendini.