/nginx/o/2015/10/22/4622191t1h49d6.jpg)
Identiteedivarguse korral on ettevõttel üsna vähe võimalusi olukorda lahendada, nentis Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi.
Seadus annab ettevõttele identiteedivarguse korral vähe võimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õnneks ei ole juriidiliste isikute identiteedivargused eriti levinud, kuid aeg-ajalt tuleb neid ette. Kindlasti on tegemist kahetsusväärse juhtumiga, kuna seadused annavad probleemi lahendamiseks vähe võimalusi,» sõnas Mägi.
Sellise asja ohvriks langes elektroonikaettevõte Estil, millele loodi libaleht. Ootamatult avastas ettevõtte omanik Peeter Jevstignejev, et sellise asja vastu justkui kaitset ei olegi.
Senine praktika on säärastel juhtudel olnud, et majutusteenuse pakkujad on kas kliendi või Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonna palve peale sellised võltsleheküljed sulgenud. Selline sulgemine pole Eestis unikaalne, nii lahendatakse selliseid olukordi ka kõikjal Euroopas. Vahel tuleb ette ka olukordi, kus teenusepakkuja, ei reageeri või ei võta maha neid võltslehti.
«Nii juhtus ka sel korral - teenusepakkuja ei olnud nõus lehte sulgema,» ütles Mägi. Tema sõnul oli Estili juhtumil sulgemine põhjendatud, ent teenusepakkuja viivitas.
Ta tähendas, et Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakond on selliste palvete esitamisel hoolikas, et ei suletaks lehekülge, mille sulgemiseks tegelikult põhjust ei ole.