/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2015/10/23/4624171t1h317c.jpg)
Kuigi kahe aastaga on kasvanud natuke väga heade riigiasutuste veebilehtede arv, on samaaegselt oluliselt suurenenud ka väga halbade veebilehtede hulk.
Graafik: riigiasutuste veebide olukord halveneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2013. aastal oli väga häid valitsusasutuste veebilehti – ehk mis vastavad veebistandardi WCAG kõrgematele tasanditele – üksnes seitse, siis 2015. aastaks oli nende arv rohkem kui kahekordistunud ja kasvanud viieteistkümneni, selgub oktoobri alguses valminud Ernst&Youngi uuringust. Küll aga on see praktiliselt ainuke positiivne edasiminek, mis viimasel kahel aastal riigiasutuste veebilehekülgedel on toimunud. Muuhulgas on selle aja jooksul kasvanud nii väga vigaste valitsusasutuste kui kohalike omavalitsuste veebilehtede arv.
Kui 2013. aasta uuring tõi välja ühe valitsusasutuse, mille veebilehel oli enam kui seitse viga ja 13 asutust, kus vigade arv jäi viie kuni seitsme vahele, siis 2015. aastal oli enam kui seitsme veaga valitsusasutuste veebikülgede arv kasvanud kaheteistkümneni ning nende veebikülgede arv, millel leiti viis kuni seitse viga, oli kaheksateist. Mis puudutab kohalike omavalitsuste veebilehtede olukorda, siis kui 2013. aastal oli rohkem kui seitsme veaga lehekülgi üksnes kaks ning viie kuni seitsme veaga veebe 49, siis sel aastal oli nende hulk hüppeliselt kasvanud. Rohkem kui seitsme veaga veebilehti oli 81 ning viie kuni seitsme veaga veebe 117.
«Paranemine valitsusasutuste hulgas tuli peamiselt ühtse valitsusportaali kasutuselevõtmisest,» sõnas uuringu tulemusi kommenteerides Sander Saveli konsultatsioonifirmast Ernst&Young. Teiste lehekülgede tulemuste languse põhjuseks pakub ta seda, et tulemuste hindamisel võttis ettevõte aluseks 2014. aastal välja töötatud WCAG rakendusjuhiseid. «Varasemalt, kui tõlgendamisruumi oli rohkem, hindasime osasid kriteeriume leebemalt,» märkis Saveli.
Vaata lähemalt graafikult.
Küsimusele, miks tervel real valitsusasutustest on taseme hindeks antud näiteks tase AA mööndustega või tase A mööndustega, vastas ta, et hindamisel ei tundunud mõistlik jätta tase andmata, kui sellel oli mõni väiksem puudus, mis uuringu läbiviijate hinnangul ei takistanud otseselt veebilehe sisu mõistmist. «Sellest ka mööndustega vastavustase,» tähendas Saveli.
Riigiasutuste veebilehtede tänast olukorda hinnanud veebilehtede ligipääsetavuse ekspert Hegle Sarapuu sõnul võiks riigiasutuste veebilehed võtta endale eesmärgiks saavutada WCAG metoodikale vastavalt taseme AA. «Tase AAA seab peamiselt sisule rohkem reegleid ja võib vahest vajada ebaloogiliselt kallimat lahendust,» märkis veebikonsultatsiooni firma Trinidad Consulting ekspert, viidates veebilehtedele kehtestatud ligipääsetavuse standardi WCAG jagunemisele kolme taseme vahel.
«A on selline, et kui leht on vaja ümber teha – see on keeruline –, kui kohe teha, siis saab A hästi,» lisas Sarapuu, viidates näiteks subtiitrite lisamisele videole. Kokkuvõtvalt saab öelda, et tase A viitab baasnõuetele, millele veebileht peab vastama, AA näitab seda, milline juurdepääsetav veebileht peaks vastama ning AAA viitab, millele ta võiks vastama.
Selleaastane uuring hindas 280 riigiasutuse veebilehti – nende hulgas oli 6 põhiseaduslikku institutsiooni, 11 ministeeriumi, 23 ametit, 5 inspektsiooni, 15 maavalitsust, 213 kohalikku omavalitsust ja 7 muud asutust. Uuringut viis läbi konsultatsioonifirma Ernst&Young majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Võrreldavad andmed pärinevad 2013. aastast.