/nginx/o/2015/10/23/4623815t1h69d2.jpg)
Rahvuslik lennufirma põhjendab kolmapäeva hilisõhtust Kopenhaageni lennu ärajätmist asjaoluga, et antud viga polnud sel hetkel võimalik seal parandada.
Estonian Air rikkest: seda viga Kopenhaagenis kohe parandada ei saanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esialgsetel andmetel vajas üks hüdraulika element hooldust, mis on küllaltki töömahukas ja mida Kopenhaagenis polnud võimalik antud hetkel ette võtta,» selgitas Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen. Ta lisas, et vastavalt ohutusnõuetele saadetakse lennuk veel täiendavasse kontrolli ja hooldusesse ka Tallinnas asuvas tehnilises baasis.
«Lennukit hooldatakse peaaegu iga lennu vahel. Paljud reisijad on tõenäoliselt märganud, et enne õhkutõusmist käib piloot ümber lennuki ja kontrollib ka ise visuaalselt, kas kõik on korras,» rääkis Eskelinen. Küsimuste tekkimisel kutsutakse kohe tehnikud, et lennuk üle kontrollida ja viga parandada. Lennuki väljalend võib hilineda (või ära jääda), kui tehnikud ei jõua viga piisavalt kiiresti likvideerida. Ta toonitas, et lennunduses on esmatähtis ohutus ja isegi, kui kõrvaltvaatajale võib kõrvaldamist vajav pisiviga tähtsusetu tunduda, ei jäeta midagi juhuse hooleks. Samuti kontrollivad tehnikud hommikul esimesele lennule väljuva lennuki üle. Kontrollitakse keredetaile, mõõdetakse rehvirõhku jne.
Eskelineni sõnul on lennukitel palju detaile, mida pidevalt kontrollitakse ja vahetatakse. Kui lennuk on sõltuvalt tüübist ja hooldusplaanist lennanud täis ettenähtud tundide arvu, läbib see baashoolduse. Põhjalik hooldus võib kesta nädalast kuni kuuni. Iga hoolduse käigus võetakse lahti konkreetsed lennukiosad ja vahetatakse välja detailid, mis lennuki tootja on ette kirjutanud. Samuti vahetatakse välja need detailid ja struktuuriosad, mille nõuetele mittevastavus on hoolduses avastatud.
«Lennunduses käib pidev ennetustegevus. Lennuki disaininud insenerid on välja arvutanud täpselt iga detaili kestvuse ja nende nõrgad kohad ning pannud paika täpsed hoolduse intervallid ning remondi protseduurid,» rääkis pressiesindaja Kui tehnikud leiavad vea, mille kohta hoolduskäsiraamatus info puudub, võetakse ühendust tootjaga, et saada tehasest täpsed instruktsioonid, kuidas vigu parandada.
Alles mõne nädala eest Estonian Airi käsutusse jõudnud 2003. aastal välja lastud Bombardier CRJ-700 ei suutnud kolmapäeva õhtul Kopenhaagenist Tallinna lennata.