Kuidas nafta džihadiste «käimas» hoiab

Al-Jbessa on üks Islamiriigi kontrolli all olevatest naftaväljadest. Foto: STRINGER / REUTERS

Al-Omari naftavälja veerel Süüria idaosas seisab naftasabas kuue kilomeetri jagu veoautosid. Pea kohal lendavad hävitajad. Mõned sohvrid ootavad oma lasti kuu aega jutti.

Autojuhtide teenindamiseks on pandud püsti ridamisi putkasid, kust saab osta falafeli, teed ja muud. Mõnikord jätavad naftaostjad aga oma autod nädalateks täiesti «omapead» ootejärjekorda, kirjutab Financial Times.

Siin valitseb ISIS – islami leviku nimel võitlejate organisatsioon, mille valduses on suured tükid Süüriast ja Iraagist. Nende naftaäri on kuulutatud rahvusvaheliste jõudude märklauaks nr 1. Aga bisnis tiksub edasi ega lase end häirida.

Nafta on must kuld, mis ISISe musta lipu lehvimas hoiab – toites sõjamasinat, tagades elektri ning andes hoovad naabrite manipuleerimiseks.

Nagu selgub jutuajamistest Süüria naftakaupmeeste ja inseneride ning Lääne luureohvitseride ja ekspertidega, on antud juhul tegemist vaat et riikliku naftafirmaga, mis laieneb ja areneb hoolimata rahvusvahelistest pingutustest seda hävitada.

ISISe detailideni läbimõeldud ja hoolikalt juhitud naftafirma värbab aktiivselt oskustöölisi alates inseneridest kuni koolitajate ja juhtideni. Tootmist ISISe territooriumil hinnatakse 34 000 kuni 40 000 barrelile päevas. Puuraugu juures küsitakse kauba eest 20 – 45 dollarit barrelist. Džihadistide teenistus on keskelt läbi 1,5 miljonit dollarit päevas.

«Nuta või naera,» ütles üks Süüria mässuliste komandär Aleppos, kes ISISe aladelt diislikütust ostab – samal ajal, kui tema salgad rindejoonel sellesama ISISe vastu lahinguid peavad. «Aga meil pole valikut, meil käib siin vaese mehe revolutsioon. Või äkki pakuks keegi teine meile kütust?»