/nginx/o/2014/11/05/3493259t1h0a89.jpg)
Teede asemel võiks maksustada autosid, leiab Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskonna lektor Sven Andresen.
Tehnikakõrgkooli lektor: teemaksu asemel võiks olla automaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta sõnas, et teemaks täidaks riigikassat ning tuleks tagada, et raha läheks päriselt ka teede parendamisse läheks. «Mina maksustaks ülemäärase võimsusega autod,» sõnas Andresen.
Ta ütles, et näiteks soetab inimene endale auto. Selle auto mootori võimsuse ja tühimassi suhte arvutamisel saadakse teada auto erivõimsus, mis põhimõtteliselt näitab, kui kiiresti auto kiirendab ja pidurdab. «Iga ületatud kilovati pealt võiks maks olla,» sõnas Andresen. See lahendaks tema sõnul ka keskkonnamuresid.
Lektor märkis, et Eestis ostetakse mõttetult suuri autosid. Ta kirjeldas hiljutist reisi Šveitsi, kus on keerulised teeolud. Riik on mägine ja mõni piirkond on aastas kuid eraldatud lume tõttu. Ometi nägi ta seal kahe nädala jooksul vaid kahte maasturit. «Eestis pole vaja maja eest kaugemale minnagi,» sõnas ta.
Selline autovalik on põhjendamatu, sest keskmises Eesti autos sõidab vaid 1,45 inimest. «Ma ei mäletagi, millal viimati tagaistet vaja oli,» sõnas Andresen. Ning tavalises sõiduautos ei saa ka väga kaupa vedada. Maksust oleks vabastatud kaupu vedavad autod, sest need on töötamiseks vajalikud.
Sõiduautomaks tooks riigieelarvesse rohkem raha kui veoautode teemaksud, aga oleks ka sisemajanduse kogutoodangule (SKT) märksa kehvema mõjuga, selgub riigikantselei tellimusel erinevaid transpordimakse võrrelnud firma Ernst & Young Baltic hiljutisest uuringust.
Eile sõnas maanteeameti peadirektor Priit Sauk sõnas BNSile, et prognoosib pikemas perspektiivis teemaksu kehtestamist, samas on selle sisseseadmine poliitiline otsus, mis pole maanteeameti teha.