/nginx/o/2015/08/26/4422135t1h0f5e.jpg)
Seaduste masstootmine pärsib Eesti majandusarengut, sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu äriseadustiku 20. aastapäeval.
Reinsalu: seaduste masstootmine teeb riigi vaesemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reinsalu sõnul peab tänane Eesti õigussüsteem seadma ühe olulise mõõdupuu, milleks on SKP kasv riigis. «Reeglid ei tohi muutuda asjaks iseeneses. Meil on täna aset leidmas seaduste massootmine, mis tuleb peatada. Ei ole normaalne, et 1. jaanuaril 2014 kehtinud 386 seadusest on pooleteise aastaga muudetud juba 320 seadust,» märkis Reinsalu pressiteates. Tema sõnul omavad ärikeskkonna konkurentsivõime ja majandust vähem koormav seadusloome otsest seost ühiskonna jõukusega.
Hiljuti kogunes teist korda ka justiitsministri õigusloome nõukoda, kelle ülesanne on anda ministrile nõu seaduste ületootmise vähendamiseks ja õiguspoliitika küsimustes üldisemalt.
Justiitsministri õigusloome nõukoja esimehe, advokaat Jüri Raidla sõnul sõltub Eesti konkurentsivõime võimalikult vähestest ja tarkadest regulatsioonidest. «Eesti riigi efektiivsema toimimise huvides teeb nõukoda ministrile ettepaneku justiitsministeeriumi pädevust õigusloome valdkonnas täie teadlikkuse ja vastutusega rakendada. See tähendab, et mõistlik on õigusloome algatajatele rakendada selgeid ja karme reegleid: ilma väljatöötamiskavatsuseta või justiitsministri nõusolekuta väljatöötamiskavast loobumiseks ei tohiks ükski seaduseelnõu ministeeriumitest valitsusse jõuda.»
Väljatöötamiskavatsuse koostamine võimaldab tekitada avalikku arutelu ja selgitada välja seaduse vajalikkuse. «Väljatöötamiskavatsus tähendab positiivsete ja negatiivsete mõjude, sealhulgas sotsiaalsete mõjude, keskkonnamõjude, riigiaparaadile ja eelarvele avalduva mõju hindamist. Kui positiivne mõju on olematu ja negatiivne suur, siis mis mõte oleks sellisel seadusel? Järelikult tuleb küsimust lahendada mingil muul viisil kui ainult õigusloome raamides,» selgitas advokaat.
Raidla sõnul juhtub sageli nii, et eelnõu tehakse valmis ja öeldakse, et see peab kehtima hakkama tuleval aastal. «Tehakse ära palju tööd, kuid mõte jääb korralikult läbi kaalumata. Alati jääb aken kiireloomulisele seadusloomele alles, nagu seakatku- ja pagulasprobleeme puudutavaid kiireloomulised eelnõud. Paraku on tänase massilise seadusloome kõrval väga väike osa tegelikult kiireloomulisi eelnõusid,» rääkis Raidla.