Maksuamet on hakanud jõuliselt kasutama möödunud aastal jõustunud seadusemuudatust, mis võimaldab ettevõtte maksuvõla puhul minna firma juhtide isikliku vara kallale. Tuntuim ohver seni on Oliver Kruuda.
Isiklik kinnisvara võetakse firma võlgade katteks
Oletame, et firma X on riigile võlgu 33 miljonit krooni. Sellest 19 miljonit on ettevõtte ajatanud, kuid ülejäänud summa osas maksuametiga kokkulepe puudub.
Oletame veel, et maksuamet on vähemalt kolm kuud üritanud võlga kätte saada, kuid pole raha ikkagi kätte saanud.
See on situatsioon, mis võib Eesti maksuameti tagajalgadele ajada ning kätt firma juhatuse liikme isikliku vara järele ulatama sundida.
Mõistagi ei ole eelpool välja toodud numbrid õhust võetud. Tegemist on piimatöösturi Oliver Kruuda juhitava ja osalusega firma Luterma maksuvõlaga, mis eilse seisuga ameti infosüsteemi kantud..
Kas just selle või mõne teise põhjuse tõttu on maksuamet läinud kõnealuse ärimehe isikliku vara kallale. Nii on kohus maksuameti palvel seadnud hüpoteegi kaheksale Kruuda kinnisvaraobjektile kogusummas 5,3 miljonit krooni.
Kruuda ei ole aga ainuke, kelle puhul seda jõuvõtet kasutatud. Nimelt on selle aasta kolme kuuga hüpoteeke seatud 25 juhul. Kas tegemist on 25 erineva ärimehega maksuamet ei ütle, kuid toob välja, et rahalises mõttes tähendab see 57 miljoni krooni ulatuses arestitud kinnisvara.
Maksuameti teatel on kaks võimalust: kas võlgnik annab oma vara ise vabatahtlikult võlgade katteks või võtab amet selle jõuga.