/nginx/o/2015/10/21/4615981t1he43d.jpg)
Nii Eestis kui Euroopas on töökohtadel kõige levinumad psühhosotsiaalsed ning luu- ja lihaskonnaga seotud ohutegurid, selgus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) uuringust.
Probleemsete isikutega suhtlemine põhjustab tööl enim ohtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ohutu ning tervist säästev töötamine vajab senisest märksa suuremat tähelepanu. Usun, et ka Eesti ettevõtjad hakkavad üha enam nägema riskide analüüsis ja tööohutuses üht majandusedu alustala, mitte pelgalt bürokraatlikku nõuet,» ütles tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
Uuringu tulemused näitavad, et kõige sagedasem ohutegur töökohal on suhtlemine probleemsete klientide, patsientide, õpilaste ja teiste isikutega, mis esines 70 protsendil Eesti organisatsioonidest, ELi keskmine näitaja oli 58 protsenti.
Kõikide tegevusvaldkondade puhul nimetatakse sageli luu- ja lihaskonna vaevusi põhjustavaid tegureid nagu väsitavad või valu tekitavad asendid (Eestis 64 protsenti, ELis 56 protsenti). Eestis on ohuteguritest kolmandal kohal raskete esemete või inimeste tõstmine või liigutamine (60 protsenti), ELis jääb see alles viiendale kohale (47 protsenti).
Esile tõusevad veel masinatega seotud tööõnnetused (Eestis 60, ELis 47 protsenti), sõidukitega seotud tööõnnetused (Eestis 51 ja ELis 45 protsenti) ning ajasurve (Eestis 49 ja ELis 43 protsenti). Pea kõiki ohutegureid hinnati Eestis keskmiselt kõrgemaks kui ELis keskmiselt.
Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel peetakse kitsaskohaks töötajate vastumeelsust neil teemadel rääkida, samuti madalat teadlikkust. Esile kerkib veel ka teadmiste ja spetsialistide puudumine.
Regulaarselt tegeleb riskihindamisega 76 protsenti ettevõtetest ja organisatsioonidest Euroopa Liidus, Eestis veidi vähem, 68 protsenti. ELi ettevõtted toovad peamise põhjusena riskide hindamiseks välja juriidilised nõuded. Eestis märgiti nende kõrval põhjusteks töötajate ootusi ja firma maine hoidmist. Asutused, kes regulaarselt riske ei hinda, nimetasid selle põhjustena asjaolu, et need on juba teada (83 protsenti) ning neil ei esine suuremaid probleeme (80 protsenti).
ESENER-2 uuringu raames küsitleti Eestis 750 töökohta ning uuriti, kuidas juhitakse töötervishoidu ja -ohutust erinevates organisatsioonides, sealhulgas ka mikroettevõtetes. Uuringu kokkuvõte on kättesaadav kodulehel ning saadaval on ka interaktiivne kaart uuringu tulemustega.