Noored teavad, et hoolimata alkoholiseadusest leidub alati mõni vanem sõber või inimene tänavalt, kes vajadusel mõne joogi ostab.
Alkoholiseaduse muudatus alaealisi ei morjenda
Kaks 16-aastast sõbrannat veedavad ühe osa koolivaheaja päevast kinos. Tüdrukud sõnasid, et tegelikult saavad alaealised siidrit osta ühest kindlast kauplusest. «Näiteks Selveri poodidest saab alkoholi päris kergelt kätte ja ma arvan, et siit Solarise toidupoest küll ei saa, kuna kindlasti küsitakse dokumenti,» sõnas üks tütarlastest.
Kui mainida, et dokument jäi koju, siis on ikkagi õnnestunud neiudel poest alkohol kätte saada. «Koosviibimistel pruugitakse ikka alkoholi, aga mitte üleliia,» märkis üks neiudest. Midagi kangemat pole julgenud tüdrukud ise osta, vaid on lasknud seda teha täiskasvanud sõbral.
«Tavaliselt oleme Selveris saanud alkoholi osta siis, kui kassas on vanemad müüjad. Tundub, et nad on seal kaua töötanud, kohati tüdinud sellest tööst ja ei vaata isegi otsa,» arutlesid tüdrukud. Nad ei tea öelda, kuidas on ülejäänud jaekettidega, sest pole teistest kauplustest proovinud.
«Kui tehakse eraldi alkoholiosakond ja väikestes poodides saab osta ainult müüja selja tagant, siis on kindel, et küsitakse dokumenti ja sellises olukorras ise ei julge alkoholi osta,» selgitas üks tütarlastest ja lisas, et kui praegu võtta mõni söögiasi ja mõni siider ka korvi, siis ei pöörata sellele toidupoes suurt tähelepanu.
Üks neiudest on arvamusel, et seaduse jõustumisel hakatakse kindlasti rohkem täiskasvanud sõpru ära kasutama. «Ma ei usu, et see seadus nüüd alaealisi takistab, ikka leitakse keegi, kes alkoholi ostab,» märkis ta.
Üks 16-aastane noormees on samuti seltskonnas alkoholiga kokku puutunud. «Ise ma ostnud ei ole, aga tavaliselt klapitakse raha ja palutakse mõnd tuttavat või kedagi tänavalt, kes ostaks,» rääkis ta. Noormees tõi näite, et tihti paluvad tema eakaaslased ka asotsiaale. «Makstakse mõnele asotsiaalile peale ja saadetakse ta kauplusesse alkoholi ostma,» märkis noormees.
15-aastane Keilast pärit poiss tuli samuti oma sõpradega kinno. Ta on arvamusel, et kui riik muudab alkoholi kättesaadavust karmimaks, siis see noorte tarbimist kuidagi ei mõjuta. «Alati on keegi, kes ostab ja näiteks mu mõned klassivennad ostavad poest ise alkoholi, kuna nad näevad lihtsalt vanemad välja,» sõnas ta.
Noormees rääkis, et tegeleb ujumisega ja mõnikord pruugib ka alkoholi, kuid on alati lasknud seda kellelgi teisel osta. «Rummu kandis saan näiteks mõne naisterahva ära moosida, kes siis mõne joogi ostab,» sõnas noormees naerusuiselt.
«Neid, kes koolivaheajal lähevad nädala sees nii-öelda jooma, neid on päris palju ja tundub, et tuleb juurde. Mu klassivennad käivad lihtsalt õues aega veetmas ja joovad alkoholi tänavatel,» lausus noormees.
Kaks 14-aastast poissi veedavad suurema osa koolivaheajast trikiratastega Haabersti skatepargis. Poisid on kohale sõitnud Lasnamäelt, kuna kodukohas nii häid võimalusi trikiratastega sõitmiseks ei ole. Nad sõnavad, et on rohkem spordisõbrad ja alkoholi nad ise poest ostnud ei ole, kuid nendevanused tuttavad teevad seda tihti või lasevad samuti kellelgi teisel osta. «Alkoholi saadakse kätte poest, kus dokumenti ei küsita. Näiteks Lasnamäel on mõned poed, kus alkoholi saab niimoodi osta,» sõnas üks noormeestest.
Üks poiss arvab, et kui kõikidesse poodidesse tulevad eraldi müügiosakonnad, siis julgetakse vägijooki ainult koos vanemate inimestega ostma minna. Kui alkoholi saab osta ainult müüja selja tagant, siis on noored mehed arvamusel, et nemad kui ka nende tuttavad ei julgeks alkoholi osta.
«Tavaliselt ostetakse õlut, siidrit, viskit ja viina. Kui ise kätte ei saa, siis küsitakse mõne vanema mehe või naise käest, kes ostaks,» lausus noormees.