/nginx/o/2015/10/19/4612159t1h2478.jpg)
Sotsiaalministeeriumi plaan karmistada alkoholipoliitikat annaks kõige teravama löögi õlletootjatele, lisaks halvendaks see A. Le Coq'i õlletehase juhi sõnul ka mitme teise ettevõtlusvaldkonna konkurentsivõimet.
Õlletootja: selgelt on mindud kirvega kurge püüdma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga seadusemuudatuse kohta, mis tegelikkuses piirab ettevõtlusvabadust, peaks olema ühtepidi tehtud majanduslike mõjude analüüs ja teistpidi näeb hea tava ka ette, et kaastakse ka erinevad osapooled,» ütles A. Le Coq'i õlletehase juht Tarmo Noop, kellele teadaolevalt ei ole tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski alkoholipoliitikat karmistava seaduse eelnõu puhul mitte mingisuguseid majanduslike mõjude analüüsi tehtud.
«Täiesti selge on ka see, et erinevaid osapooli pole siia kaasatud,» märkis Noop, kelle kinnitusel on sotsiaalministeerium kuni tänaseni keeldunud neile andmast igasugust täiendavat informatsiooni antud seaduse eelnõu kohta. «Mõnes mõttes on sellega selgelt mindud kirvega kurge püüdma,» nentis Noop, tähendades, et on täiesti kursis koalitsioonikokkuleppega, kuhu on alkoholireklaami piirangud küll sisse kirjutatud, kuid kus on ka märgitud, et seejuures hoidutakse ülereguleerimisest.
«Kui me räägime elustiilireklaamide piiramisest, siis kõige lihtsam lahendus, mis lõpetaks elustiilireklaamid, on see, kui keelustatakse inimeste kasutamine reklaamides – kui me ei kasuta inimesi reklaamides, siis täiesti ilmselt me ei saa reklaamida ka mitte ühtegi elustiili,» rääkis õlletootja, kes nõustub täielikult sellisel viisil alkoholireklaami piiramisega. Tema sõnul on praeguse kava näol tegemist ultraradikaalsete meetmetega, mis talle teadaolevalt ei kehti mitte üheski teises Euroopa Liidu riigis.
Selline üleregulatsioon ohustab tema sõnul lisaks alkoholitootjatele ka jaekaubanduse, reklaamitootjate ja telekanalite konkurentsivõimet. «Meie ettepanek valitsusele on olnud tõmmata natuke pidurit ja istuda korraks erinevate osapooltega ühise laua taha, et leida mõistlik lahendus,» tähendas Noop, kes ei saa aru ka põhjustest, miks on minister Ossinovski praeguse seaduse eelnõuga läinud niivõrd radikaalset teed.
«Küsimus pole ju reklaami piiramises, on ju ka väga palju teisi asju, mis on siin (seaduse eelnõus – toim) sees – ma isegi ei kujuta ette, mismoodi on võimalik alkoholi ehitada kinniste seinte taha,» märkis Noop eelnõu kavatsusele kehtestada alates 2018. aastast kauplustes läbipaistmatute seintega eraldatud viinaosakonnad. Üks väheseid asju, mida Noop kiidab kavandatava seadusemuudatuse juures on kohustus hakata isikut tõendavat dokumenti näitama, et väheneks alkoholi kättesaadavus alaealistele.
Täna läheb suurem osa õlletehase reklaamikuludest telereklaamile. Seadusemuudatustega, millega pikeneks alkoholireklaami keeld kella 22ni õhtul ning kehtestatakse väga kindlad nõuded ka reklaami sisule, muutub tema sõnul igasuguse reklaami tegemine sellisel juhul mõttetuks, kuna see mõjuks pigem antireklaamina. «Rääkimata sellest, mis mõju see avaldab telekanalitele – tõenäoliselt ükski alkoholitootja ei hakka tegema mingit alkoholireklaami selle seaduse valguses, kus sul on võimalik näidata ainult seisvat pilti ilma helita ja öelda sinna peale ainult ühte asja: tähelepanu, tegemist on alkoholiga ja alkohol võib kahjustada teie tervist,» märkis õlletootja.