/nginx/o/2009/10/19/252756t1h58d4.jpg)
USA keskpank käivitas majanduskasvu turgutamiseks uue kvantitatiivse leevendamise raundi, hüüdnimega QE2. Tuleva aasta keskpaigaks on kavas osta 600 miljardi dollari väärtuses pikaajalisi USA riigivõlakirju.
USA keskpank trükib 600 miljardit uut dollarit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võlakirjaturgude esimene reaktsioon oli kerge pettumus, kuna keskpank kinnitas, et 600 miljardist dollarist minnakse kaugemale vaid siis, kui see on majanduslikult põhjendatud. 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused tõusid pärast panga teadet 2,54 protsendi juurest 2,64 protsendi peale, kuid langesid hiljem 2,58 protsendi tasemele.
Riiklik avaturu komitee, mis vastutab intressimäärade kinnitamise eest, teatas, et «keskpank kohandab programmi vastavalt vajadusele, et tagada parimal viisil maksimaalne tööhõive ja hindade stabiilsus», lisades samas, et poliitikat rakendatakse viisil, mis toetab majanduskasvu ning tagab pikemas perspektiivis inflatsioonitaseme, mis on antud ülesandega proportsionaalne.
QE2 on üks kaalukamaid otsuseid, mille Föderaalreserv mitme aasta jooksul teinud on. Ilmselt on tegemist ka viimase võimalusega majanduskasvu elavdada ning teha tegemist 9,6 protsendi suuruse töötusmääraga – kuna edasisi finantsstiimuleid uus lõhestatud kongress enam tõenäoliselt heaks ei kiida.
Kvantitatiivne leevendamine annab keskpangale võimaluse suruda alla pikaajalisi intresse olukorras, kus lühiajalised intressid on juba nulli peal. Paljud analüütikud ei usu aga, et keskpank suudaks majandust märgatavalt turgutada, kuna majapidamised peavad raha kokku hoidma, et kompenseerida oma kodude kahanenud väärtust. Mõned kardavad ka tagajärgi mujal maailmas – kui QE2 peaks dollarit veelgi nõrgestama.
«Teadaanne kõlas veidi ettevaatlikumalt, kui oodati,» ütlesid Goldman Sachsi analüütikud, osutades sellele, et põhimõtteliselt nagu programmi edaspidi enam laiendada ei saaks. «Me usume siiski, et komitee võtab pärastpoole rohkem ette, kuna teadaandes on palju halvasti varjatud rahulolematust.»
Komitee kirjutab, et «töötusmäär on kõrge ja struktuurse inflatsiooni meetmed mandaati arvestades nõrgavõitu, progress eesmärkide saavutamise suunas aga siiani pettumustvalmistavalt aeglane».
Keskpank ütles, et ostab 75 miljardi dollari eest võlakirju kuus – veidi vähem kui oodati. 46 protsendi ulatuses ostetakse 5-10 aastaseid võlakirju, lootes suruda alla tootlused, mis on seotud majapidamiste ja ettevõtete laenuvõtmise kulutustega.
Keskpanga president Ben Bernanke ütles tänases Washington Postis, et tema arvates tuleb operatsioon edukas. Ta ütles, et võlakirjaostud on «ka minevikus finantstingimusi leevendanud ja, nagu esialgu näib, toimib see ka seekord».
«Madalamad hüpoteeklaenu intressid muudavad kodud inimeste jaoks taskukohasemaks ning võimaldavad koduomanikel oma võlgu refinantseerida. Ettevõtete võlakirjade madalamad intressimäärad julgustavad investeeringuid. Ja kõrgemad aktsiahinnad aitavad tarbijatel jõukust koguda, mis omakorda võib hoogustada tarbimist. Suurem tarbimine toob kaasa kõrgemad palgad ja kasumid, mis omakorda toetab majanduskasvu,» kirjutas Bernanke.
600 miljardi dollari suurune QE2 võrdub laias laastus intressimäära langetamisega 75 baaspunkti võrra, kui lähtuda keskpanga varasematest kalkulatsioonidest. Seetõttu peaks ta majandusväljavaadet vähemalt mingil määral muutma.
Kas QE2 summa jääb paika, sõltub lähikuude sündmustest. Igal juhul tahab keskpank kindlasti tagada töötusmäära langemise ning kindlustada, et inflatsiooniprognoos tõuseks eesmärgiks seatud «umbes 2 protsendini või veidi alla selle».
Komitee toetas QE2 häältega 10-1. Vastu oli Kansas City keskpankur Thomas Hoenig, kes oli mures, et samm lööb finantssektori tulevikus tasakaalust välja.
Copyright The Financial Times Limited 2010.