Kange alkoholi tootaja AS Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi näeb riigi alkoholipoliitika karmistamise tagajärjena pigem olukorda, kus ühiskond ei oska enam alkoholiga ümber käia.
Liviko juht: selline lähenemine pigem süvendab alkoholiprobleemi ühiskonnas
«Tundub, et siin on suures annuses tegemist poliitilise profiidi taotlusega – kes siis tuleb välja üha radikaalsemate plaanidega, kuidas alkoholi vastu võidelda,» tähendas Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi, lisades, et sellega süvendatakse polaarset arusaama, kus alkohol on halb ja selle vastu võitlejad head. Selliste regulatsioonide näol annab riik tema hinnangul justkui mõista, et tavainimene on liiga rumal või ebakultuurne, et ise oma alkoholitarbimisega seotud otsuseid teha.
Kalvi sõnul on sellise lähenemise näol tegemist liberaalse maailmavaate vastu liikumisega. «Mulle meeldib rohkem Saksamaa mudel, kus tegelikult ei maksustata, ei keelata, ei piirata niivõrd palju, aga sellegi poolest on Saksamaa Euroopa kõige edukam majandus ja saab väga hästi hakkama – keegi ei ütle, et see on joodikrahvas,» märkis Liviko juht, kes näeb alkoholipoliitika karmistamise tagajärjena pigem olukorda, kus ühiskond ei oska enam alkoholiga ümber käia.
Samas, kui vaadata Soomet, kus on pikalt viljeletud väga radikaalset ja karmi alkoholipoliitikat ning kõrgeid makse, on terve rida probleeme. «Soomlased ise ka tunnistavad, et neil ei ole alkoholikultuuriga kõik korras – tarbijad ei oska suhestuda alkoholiga normaalselt,» rääkis Kalvi, kes on seisukohal, et alkoholipoliitika ei ole koht, kus Eesti peaks minema Põhjamaade eeskuju järgides edasi.
Sarnaselt TV3 juhi Priit Leito väitele, et karmistuva alkoholireklaami tingimustes lõpetavad mitmed erakanalid oma töö, pakub ka Kalvi, et kindlasti mõjutab see tugevalt kahe-kolme telekanali tulevikku. «See on kindlasti asi, mis Eesti ühiskonnale – või vähemalt ühele osale ühiskonnast – äkki ei meeldi,» nentis ta. Liviko tegevust küll telereklaami piirangud palju ei mõjuta, kuna juba täna jäävad ettevõtte kulud telereklaamile alla 10 protsendi reklaamikuludest.
Kalvi on seisukohal, et valitsus oleks võinud tulla alkoholipoliitika reguleerimisel pigem välja leebema kavaga. «Õlletootajate ettepanek oli, et näiteks inimesed võetakse ära reklaamidest – et ei tekiks noortele isikuga seostamist –, aga et ta jääks ikkagi elulisse keskkonda,» kirjeldas ta. «Annab tunda, et selle eelnõu puhul on puudu teatavast mõõdukusest – võiks olla natuke rohkem dialoogi ja ka mõistmist, et alkohol on ju siiski legaalne tegevus Eesti vabariigis,» sõnas Liviko juht, viidates muuhulgas aktsiisitulule, mida riik igal aastal alkoholitootajate käest saab.
Tema kinnitusel oleks kindlasti alkoholitootjad valmis dialoogiks, et pakutud seaduseelnõu sisult mõõdukamaks ja vähem hüsteerilisemaks muuta. «Võib-olla ongi seaduse eelnõu väljatöötajate kavatsus juba selline, et dialoogi käigus tuleb niikuinii mingisuguseid mugandusi või mööndusi teha, aga hetkel tundub ta liiga karm ja radikaalne olevat,» märkis Liviko juhatuse esimees.