Eesti e-residentsust ihaldavad enim soomlased, venelased ja ameeriklased

Esimene Eesti e-resident tekkis möödunud aasta 1. detsembril Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eestile on värskeimate andmete kohaselt esitatud juba üle 6000 e-residendiks saamise taotluse ning avalduste esirinnas on üsna loomulikult inimesed Eesti naaberriikidest, mis Eestis aktiivselt majandustegevust harrastavad.

EASi e-residentsuse projekti turundusjuht Katre Kasmel ütles usutluses Postimehe tehnikaportaalile, et e-residentidega seotud ettevõtteid loetakse juba sadades ning üheks argumendiks nende loomisel on Euroopa Liidu ettevõtte staatus.

Kuidas algus läinud on, palju on Eestil tänaseks päevaks e-residente on? Millised on eesmärgid ja miks just sellised?

Läinud on üle ootuste hästi. Juba esimese viie kuuga tuli 2015. aastaks seatud eesmärk täis, seega seoses oodatust suurema huvi ja taotlemise nõudlusega võttis valitsuskabinet  17. juulil vastu detsembrikuise valitsuskabineti otsusega võrreldes kõrgemad eesmärgid:

Aasta	04.12.2014 heaks kiidetud eesmärk – aastane e-residentsuse taotluste arv	Uus eesmärk – aastane e-residentsuse taotluste arv
2015	2 000	5 000
2016	5 000	10 000
2017	10 000	25 000

 

Septembri alguseks oli täidetud ka kõrgem eesmärk (st 5000 e-residentuse taotlust). 13. oktoobri seisuga on e-residentsust taotlenud 6094 isikut, kokku 117 erinevast riigist. Kokkuvõttes on rohkem kui kolmekordselt ületatud algselt programmile kogu 2015. aastaks seotud taotluste eesmärk (2000 taotlust).

 Kui arutleda, et kuidas jõuab selliste eesmärkidega 10 miljonini aastaks 2025, siis startup’ide puhul on tavaline, et suurem kasv tuleb enamasti 4,5 aastat pärast alustamist. Ka Eesti ID-kaardiga läks umbes viis aastat enne kui see nö omaks võeti - sellele teenuseid loodi ja seda laialt kasutama hakati.

E-residentsuse programmiga alustamisest ei ole veel aastatki möödas ja programm on alles nö avatud beeta faasis – kutsume üles teenust kasutama, kuid teenus on veel arendusstaadiumis.

Milline on geograafiline jaotus, millised riigis on eesotsas? Mis regioonidesse meie enda pilk on pööratud?

 e-residentsuse taotluseid on riigiti esitatud järgmiselt: Soome (21%), Venemaa (10%), Ameerika Ühendriigid (6%), Itaalia (6%), Ukraina (5%), Saksamaa (4%), Suurbritannia (4%), Läti (3%), Holland (3%), India (3%) jne. 

Praegune jaotus on mõjutatud peamiselt kahest asjaolust:

Esiteks, avasime üsna hiljuti (st viis kuud tagasi) internetipõhise taotluskeskkonna ja alustasime e-residentsuse digi-ID väljastamist Eesti välisesindustes. Maikuuni pidi taotlemiseks kahel korral Eestis käima, nüüd piisab avalduse esitamisest taotluskeskkonnas aadressil e-resident.gov.ee ja ühekordsest kohal käimisest ühes Eesti 38-st välisesindusest või politsei- ja piirivalveameti teenindusest. Kuni 13. maini oli üle poole taotlejatest lähiriikidest, tänaseks on see oluliselt muutunud.

Teiseks, praegune jaotus on suuresti mõjutatud ka meediapuhangutest ega pruugi vastata tõelisele nõudlusele. Mis puutub näiteks Itaaliasse, siis see on otseselt seotud ühe väga põhjaliku artikli ilmumisega lugejaskonna suuruse poolest teisel kohal olevas Itaalia päevalehes Repubblica.

Meie pilgud on Ameerika Ühendriikide suunas, kus plaanime kevadel  teavitustegevust, et jõuda läbi USA tippmeedia potentsiaalsete e-residentideni ja e-residentsuse platvormi arendajateni ning teenusepakkujateni.

Esimese kampaaniaga testime pilootkorras, kuidas selline lähenemine töötab ning millist tulemust toob. Kui tulemused on edukad, kopeerime väljatöötatud mudelit teistel sihtturgudel. Kuna USA tippmeediat ja tehnoloogiaväljaandeid jälgivad meediaväljaanded üle maailma, võib eeldada, et teavitustegevuse tulemusena saab e-residentsus ka laiaulatusliku rahvusvahelise kajastuse.

Teeks ühe asja uuesti puust ja punaselt selgeks: mis vahe on ikkagi kodanikul ja (e-)residendil - milline on erinevus õigustes ja kohustustes, näiteks meie põhiseadusliku korra ees? Kui palju ja miks me kontrollime e-residentide tausta, kas seda saab automatiseerida?

E-residentsus annab välisriikides elavatele välismaalastele Eesti elanikega sarnased võimalused Eesti e-keskkonnas tegutsemiseks ja e-teenuste kasutamiseks. Tegemist ei ole ID-kaardi, kodakondsuse või elamisloaga, vaid digi-IDga, mis võimaldab ükskõik, millisest maailma otsast teostada mugavalt digitaalset asjaajamist.

On oluline mõista, et see on digitaalne isikutunnistus neile inimestele, kes ei ela Eestis ja ei ole meie riigi kodanikud. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot.

E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. E-residendid ei saa valimistel osaleda.

Kõikide e-residentsust taotlevate isikute tausta kontrollib politsei- ja piirivalveamet selleks, et kindlaks teha, kas ei esine e-residentsuse andmisest keeldumise aluseid. Kontrollitakse näiteks seda, kas taotleja on tagaotsitav, kas talle on seatud sissesõidukeeld või võib ta muul kujul olla ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale.

Politsei- ja piirivalveamet on võimaluse piires taustakontrolli päringuid juba automatiseerinud ja on seda veel tegemas, kuid otsust süsteem ametniku eest ära teha ei saa.

Millega e-residendid tänaseks päevaks Eestis hakkama on saanud? On nad loonud ettevõtteid, avanud pangakontosid, midagi veel? Kas saame juba öelda, et Eesti riik on teeninud nende pealt … näiteks 15 eurot?

Tänaseks on 182 e-residenti asutanud Eestis uusi ettevõtteid ja kokku on äriregistris e-residentidega seotud ettevõtteid 437. Need numbrid kasvavad igakuiselt.

 Eesti tulu e-residentidest tuleb peamiselt läbi e-teenuste nagu pangateenused, virtuaalkontori teenuste pakkujate teenused, raamatupidamis- ja maksunõustajate teenused, juristide teenused jne.

On väga oluline, et Eesti arendajad ja ettevõtjad märkaksid uut kliendibaasi, kellele saaks juba täna oma teenuseid pakkuda. E-residentsuse avatud ID-platvormile on teretulnud teenuseid arendama kõik sellest huvitatud arendajad ja teenusepakkujad.

E-riigist ja e-residentsusest tulnud erakordselt positiivsele rahvusvahelisele meediakajastusele ning sealt tulenevalt Eesti riigi tõusnud mainele on Eesti ettevõtted leidnud ka rahvusvaheliselt suurema usaldusväärsuse laienemiseks. Näiteks Eesti ja Jaapani vaheline suurenenud koostöö ja Eesti usaldusväärsus on toetanud seda kuidas Linguist sai investeeringuid Jaapanist.

 Samuti toovad Eestile tulu e-residentide Eesti külastused.

Pangakontode avamisest - millised pangad on nõusoleku andnuid, et e-residendid saavad sarnastelt alustel kodanikega kontosid avada ja pangateenuseid kasutada. Millised on teiste pankade vastuargumendid?

Neid panku on hetkel kolm, kes e-residentidele pakutavate teenuste teemal meiega aktiivselt kaasa mõtlevad. Pangaliidu juht Robert Kitt on ametisse asudes öelnud, et tema jaoks on olulisteks märksõnadeks turvaline isikutuvastamine, e-residentide edukas teenindamine ja mitmed muud e-projektid, millega kaasnevad arendused, mida ükski siinsetest pankadest vältida ei saa.

Mõistagi tuleb veebipõhise pangakonto avamise puhul töötada välja lahendused, mis garanteerivad, et turvalisus ei kannataks. Lisaks muudele hoolsusmeetmetele on ühe võimaliku variandina kaalutud näost näkku kohtumise asemel kohtumist kaasaegseid audiovisuaalseid võimalusi kasutades, mida kasutatakse ka Saksamaal. 

Neil pankadel, kes meiega hetkel koostööd ei tee, on ilmselt e-residentide sihtgrupi suhtes veel äraootav seisukoht. Põhjused selle taga võivad olla erinevad ja kõik meie pangad ei saa ka päris ise neid otsuseid vastu võtta, nad sõltuvad Skandinaavia peakorteritest.

Mida ikkagi üks e-resident tänasel päeval oma staatusega peale saab hakata, millised on need teenused? Loeme ajakirjandusest aeg-ajalt ka artikleid, kus ollakse suhteliselt nõutud selles osas.

e-residentsus on piiriülene digitaalne identiteet, mida võib taotleda igaüks, kel on soov luua ja juhtida asukohast sõltumatut ettevõtet läbi veebi saades ligipääsu Eesti e-teenustele. Eesti e-residendid võivad asutada interneti kaudu ettevõtte, teha e-panganduse tehinguid, saada ligipääsu rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele, deklareerida makse elektrooniliselt, juhtida ettevõtet üle interneti ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid.

Nagu öeldud, on e-residentsuse programm on hetkel nö avatud beeta faasis, mis tähendab, et e-residentsuse teenuste arendamine jätkub. Mõned ettevõtte elektroonilise asutamise etapid, nagu näiteks pangakonto avamine, eeldavad hetkel käiku Eestisse. e-residentsuse programmi meeskond töötab selle nimel, et protsesse tõhustada ja koostöös erasektoriga e-residentidele täiendavaid teenuseid arendada.

Meediakajastusi on olnud väga palju ja üle terve maailma (USAs, Austraalias, Hiinas, Indias, Itaalias, Saksamaal, Singapuris, Argentiinas, Hollandis jne) sh maailma loetavuse või vaadatavuse poolest tippväljaannetes nagu BBC, CNN, Wall Street Journal, Foreign Affairs, Newsweek, Deutsche Welle jne.

Enamik neist kajastustest on pikad ja põhjalikud, räägivad e-Eestist ja e-residentsusest ülivõrdes. Ei meenu, et Eestit oleks viimase kahekümne aasta jooksul maailma meedias nii laialt ja positiivselt kajastatud mõne teise teemaga seoses kui nüüd e-residentsusega seoses.

Mida teha, et e-residentsust ei hakataks kasutama rahapesuks, et Eestist ei saaks "maksuparadiis"?

Tehes tehinguid digitaalselt jääb nö digitaalne jalajälg igast tehtud liigutusest. See on vastand keskkonnale, mis soodustaks maksuparadiisiks saamiks. Ka maksukeskkonna pärast ei ole mõtet Eestis ettevõtet asutada, kui siin tegevus ja tegelik juhtimine puuduvad, sest sellisel juhul ei ole välistatud ettevõtte maksuresidentsus e-residendi koduriigis. 

Miks ikkagi peaks üldse Eesti e-residendiks hakkama? Milline on Eesti eelis näiteks võrreldes Soomega - on meil näiteks parem maksukeskkond, odavam tööjõud, palju oskusteabega spetsialiste - need vast peamised põhjused, miks üldse mujal ettevõte luua. Maksuametiga kiire suhtlemine ja kiire ettevõtte loomine on toredad küll, aga neist on ilmselgelt vähe.

 Üks peamiseid põhjuseid on ligipääs teenustele. e-residentsuse nö virtuaalsest ettevõtluskeskkonnast võidavad peamiselt ettevõtjad ja vabakutselised, kes on enamasti Aasiast, aga ka mujalt (riikidest nagu India, Indoneesia, Malaisia, Ukraina jne).

Täna on nad silmitsi järgmiste muredega: nad ei saa ligi näiteks rahvusvahelistele maksevahendusteenustele, et oma teenuseid müüa, nende riigis on palju bürokraatiat ning ettevõtte loomine ja administreerimine võtab väga palju aega.

e-residentsuse digitaalne isikutunnitus annab võimaluse saada makseteenustele ligipääs ilma et ettevõtja peaks oma koduriigist ära kolima. Ehk teisisõnu – e-residentsus mitte ei tee äriajamist ainult mugavamaks vaid on selle võimaldaja.

Teine peamine põhjus on võimalus asukohast sõltumata oma ettevõtet administreerida. Järjest kasvav arv ettevõtjaid ei ole tänapäeval soetud ühe kohaga, vaid nad reisivad palju ja vajavad võimalust juhtida ettevõtet erinevatest asukohtadest. Kui äri juhtimine on võimalik ainult läbi kohaliku omavalitsuse paberdokumentatsiooni, seab see väga suured piirangud.

 Kolmas põhjus miks e-residendina ettevõte luua, on Eestis registreeritud ettevõtte usaldusväärne Euroopa Liidu staatus.

Nagu öeldud, e-residentsus iseenesest ei oma mõju maksuresidentsusele ning tänane maksuametiga kiire suhtlemine ja maksukeskkond ilmselt ei ole peamiseks põhjuseks, miks Eestis ettevõtet asutada.

Probleemiks on olnud meie andmebaaside keerukus ja uute trendidega mittearvestamine. Kas riigiasutused on olnud varmad uuendusi sisse viima (ettevõtjaportaal)? Mida teha, et loodavate virtuaalettevõtete loomiseks ei peaks Eestisse tulema ja näiteks ka oma ettevõttele fiktiivse aadressi looma - hetkel see nõue on veel olemas?

Koostöö riigiasutuste vahel on tugevalt käima läinud. Head näited on välisministeeriumi avatud 38 välisesindust või Siseministeeriumi poolt käima läinud arendused automatiseerida osa taotlusprotsessist.

Kindlasti ei saa loota, et riigi start-up suudaks areneda sama kiiresti kui erasektori start-up, sest seaduste ja riigiasutuste kokkulepitud tegevuskavade muutmine ei käi nii kiiresti. Sellest hoolimata on Eesti vist küll ainus riik maailmas, mis suudab liikuda sellise kiirusega ja üks väheseid, kus valitsusasutused suudavad olla nii koostööaltid.

Valitsuskabineti 17. juuli nõupidamisel anti heakskiit e-residentsuse tegevusplaanile ja muu hulgas said heakskiidu rahandusministeeriumi toodud ettepanekud pangakontode digitaalsena avamise lihtsustamiseks ning rahandusministeerium sai ülesande seadusemuudatused töösse võtta.

Eesti aadressi nõue päriselt ära ei kao, sest see on vajalik näiteks kohtualluvuse kindlaks määramiseks, kuid e-residentsuse programmi meeskond ja justiitsministeerium töötavad selle nimel, et seda protsessi e-residentide jaoks lihtsustada.