/nginx/o/2013/10/23/2567278t1h7a5a.jpg)
Rahvusvahelise Valuutafond (IMF) hindas äsja lõppenud iga-aastase Eesti majanduspoliitikat hindava visiidi käigus Eesti majanduse lähiaastate kasvuvõimeks kuni 3 protsenti aastas, mis on veidi madalam Eesti Panga senisest hinnangust.
IMF on Eesti Pangast pessimistlikum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMFi hinnang eeldab mitmete kasvu toetavate reformide elluviimist, teatas Eesti Pank.
Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on keskpanga senised analüüsid näidanud, et Eestile on jõukohane pikaajaline majanduskasv 3-4% aastas. «Majanduse kasvutempo on võrreldes eelmise kümnendiga oluliselt madalam ning sellega peaksid arvestama oma tegevuse planeerimisel nii ettevõtted, poliitikud kui ka majapidamised. IMF-i senisest madalam hinnang, kuni 3 protsenti aastas näitab, et me vajame Eestis arutelu kasvu toetavate reformide üle.»
Viimastel aastatel on Eesti majanduskasvule kõige enam kaasa aidanud eratarbimine, mille taga on olnud madal inflatsioon ja kiire palgatõus. «Nii hõive kui ka keskmine palk on kerkinud kiiremini, kui ettevõtete tootmismahu kasvu põhjal võinuks oodata. Viimased 1,5 aastat on ettevõtete kasumid vähenenud ja see võib ohustada ettevõtete võimet investeerida ja laduda vundamenti majanduskasvule,» märkis Müller.
Müller tõstis positiivsena esile, et hoolimata nõrgast välisnõudlusest ja Eesti kiirest palgatõusust on Eesti ettevõtted suutnud püsida konkurentsivõimelised. «Eesti ettevõtete hinnaväline konkurentsivõime on paranenud, mis näitab, et Eesti eelis tootjana ei seisne vaid odavas tööjõus.»