Nordea vallandas ametiühingu usaldusisiku

Nordea peakorter Stockholmis. Foto: Pontus Lundahl / Scanpix / Scanpix Sweden

Nordea panga  Hannes Veskimäe, kes oli finantssektori töötajate liidu usaldusisik ametiühingu liikmetele, sai ametist priiks. 

Nordea panga ametiühingu liikmete  esindaja Hannes Veskimäe pöördus töövaidluskomisjoni poole septembris, kirjeldades temale pikema aja jooksul Nordea juhtkonna poolt osaks saanud diskrimineerimist töötajate õiguste esindamise tõttu. Töövaidluskomisjon leidis oma 13. oktoobril avaldatud otsuses, et Nordea on rikkunud Eesti õigusakte, rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsioone ja Euroopa sotsiaalhartat ning käitunud töötajate esindaja suhtes ebaseaduslikult, teatas finantssektori töötajate liit.

Samuti tuvastas töövaidluskomisjon, et töötajate esindajale 8. mail Nordea poolt tehtud hoiatus oli diskrimineeriv ning töötajate esindajat hoiatati tegevuste eest, mida teiste töötajate puhul hoiatuse vääriliseks ei peeta. Töövaidluskomisjoni otsus kohustab Nordea panka lõpetama töötajate esindaja diskrimineerimine.

Päev pärast seda vallandas pank Veskimäe.  Eesti Finantssektori Töötajate Liit leiab, et ka see Nordea otsus ei ole kooskõlas Eesti õigusaktidega, on alusetu ning tehtud diskrimineerivatel ja otsitud põhjustel.

Nordea töötajate esindaja õiguste rikkumine on kõikide Nordea töötajate õiguste rikkumine ning Eesti Finantssektori Töötajate Liit nõuab Nordealt töötajate esindaja kohest tööle ennistamist.

Nordea: ametiühingu pressiteade sisaldab palju väärinfot

«Kahetsusväärselt on Eesti Finantssektori Töötajate Liidu pressiteates palju väärinfot ja -tõlgendusi töövaidluse teemal, mis puudutas ühte Nordea töötajat,» Nordea pressiesindaja Kadri Kütt.

Alustuseks parandame, et Hannes Veskimäe ei ole kunagi olnud kõigi Nordea töötajate esindaja. Ta tegutses Nordeas loodud ametiühingu usaldusisikuna, esindades vaid neid töötajaid, kes kuuluvad ametiühingusse. Palume viidata temale kui endisele töötajale ja endisele ametiühingu usaldusisikule, kuna tänase seisuga pole ta enam Nordea töötaja.

«Kõige olulisem on komisjoni järeldus, et Nordea on käitunud koostöös ametiühinguga korrektselt ja kooskõlas seadustega. Seega seose loomine ametiühinguga koostöö ja individuaalse töövaidluse vahel on alusetu. Samuti leidis kinnitust, et Nordea on ka konkreetses töösuhtes käitunud tööandjana õigesti ja Eesti Vabariigi tööseadusandlust järgides,» sõnas Kütt.

Ta märkis, et Nordea on olnud sunnitud tegema Veskimäele hoiatuse seoses olulise korduva töökohustuste rikkumisega. Kõnealune hoiatus ei ole seotud tema rolliga ametiühingus.

Töövaidluskomisjon jättis avaldajale tehtud hoiatuse tühistamata ja selgitas oma otsuses, et töötaja hoiatamise eesmärk on anda töötajale tagasisidet ja juhtida tema tähelepanu tema töökohustuste täitmisel tekkinud vajakajäämistele ning anda töötajale võimalus oma käitumist ja tööpanust parandada ning töösuhet korrektselt jätkata.

Tööandjal on kohustus anda töötajale tagasisidet tema töös ja selgeid juhiseid töökohustuste täitmisel. Komisjon kinnitas, et tööandja hoiatust ei saa töösuhetes pidada tööandja ähvarduseks.

«Kinnitame ka, et tööleping antud töötajaga on lõpetatud seoses olulise korduva töökohustuste rikkumisega, kuid austades iga töötaja privaatsust ja konfidentsiaalsust, ei kommenteeri me avalikult töötaja ja tööandja vahelisi lepingulisi suhteid,» märkis ta.

Komisjonile jäi Küti sõnul esitatud tõendite põhjal ühe väite osas kahtlus, kas avalduse esitanud töötajale oli loodud võimalikult neutraalne keskkond. Näiteks väitis avaldaja, et pangas on tavapärane praktika, et töötajad teavitavad töölt puudumisest vaid oma kolleege.

Kuigi Nordea kinnitas tema sõnul, et panga töösisekord näeb ette, et töötajad pöörduvad loa saamiseks töölt äraolekuks oma otsese juhi poole esimesel võimalusel, jäi komisjonile kahtlus, et avaldajalt nõuti enamat kui kolleegidelt. Esitatud tõendite valguses komisjon tunnustas, et Nordea kavatsused on olnud nii sõnades kui tegudes neutraalsed, kuid tulenevalt kontekstist on võinud jätta asjaosalisele teise mulje.

Nordea kaalub komisjoni antud hinnangut ja kas on vaja astuda täiendavad samme, sealhulgas esitada lisatõendeid tegeliku olukorra kinnitamiseks.